Loomaarmastus saab loomale tihti saatuslikuks
Üks väga levinud kahju tekitamise viis loomadele puhtast armastusest on nende toitmine. Näiteks suve keskpaiku leidub õhtuhämaruses väga palju siile ringi kondamas. Ja kahjuks kohtuvad nad oma toiduotsingul kokku ka inimloomadega. Siis korjatakse loom üles, viiakse koju ja antakse talle midagi süüa. Ja enamasti on selleks lehmapiim. See on aga täiesti vale liigutus!
Nimelt põhjustab lehmapiim siilidele kõhulahtisust ja nõrgemad loomad surevad! Enamus inimesi seda aga ei tea ning annavad julgelt siilidele piima. Ise arvavad, et on ikka nii head inimesed ja armastavad loomi üle kõige ning täidavad seejärel ukse taga piimakausi, mis on mõeldud siilidele. Ja üleüldse ei tohiks ühtegi siili, ega mõnd teist looma üldse koju tuua. Tuues koju siiliema, tapad sa tema pojad ning andes talle veel lisaks piima, võid sa tappa ka siiliema enda. Ja seda teevad ka täiskasvanud inimesed, mitte üksi lapsed.
Inimesed, kes armastavd suviti metsas seenel-marjul käia, kohtuvad tavaliselt ka linnupoegadega, kes ehmatusest pesast välja üritavad lennata või on seda juba varem teinud. Paljud linnud lahkuvad pesast juba enne kui oskavad lennata ja ootavad põõsa varjus, millal ema-isa süüa toovad. Üldjuhul peetakse neid hüljatud linnupoegadeks ja tuuakse nad koju, et neile siis toitu ja peavarju pakkuda.
Soov linnupoega aidata ja ta suureks kasvatada saab aga tavaliselt hukatuslikuks. Linnupoeg sureb tavaliselt paari päeva pärast ja siis öeldakse kurvalt, et ma andsin ju endast kõik, et teda päästa. Tegelikult aga oli linnupojal metsas ema, kes oma poja röövimist kas kõrvalt jälgis või siis otsis teda hiljem paaniliselt taga. Kindlasti aga ei olnud linnupoeg kodutu ja ei vajanud abi, mida inimkäsi suurest armastusest pakkus. Tavaliselt on kõige agaramad lindude-loomade kojutoojad just lapsed, kes ei anna endale aru mida teevad ja nii need linnud-loomad tapavad, arvates ise, et on tublid ja üritasid päästa hüljatud olendit.
Väga levinud on ka lindude talvine toitmine, mida üldjuhul siiski teha ei tohiks, kuna lind peab ise endale toidu leidma. Kui seda teha õigesti, ei ole hullu, aga kahjuks teevad paljud seda ka valesti. Nimelt pannakse toitu suvalistel aegadel kui viitsimist on. Mõni kord jäetakse linnud nädalateks toiduta. Kui lind on harjunud sinu käest süüa saama ja ühel päeval enam toitu ei leia, siis ei pruugi ta osata enam loodusest toitu hankida ja hukub. Samuti tuleb jälgida, mida lindudele söödetakse. Tuleb arvestada ka mineraalsete toitainetega, mida üldjuhul ei tehta. Enamasti eelistatakse saia, mis ajab linnud paksuks, kui sisemiselt on nad näljas, kuna kannatavad vitamiinide ja teiste mieraalsete toitainete puuduste käes.
Sarnaseid olukordi on veel palju, kus loomaarmastus saab hävitavaks! Enamasti seondubki see metsloomade ebaprofessionaalse toitmisega ja nende koju toomisega, mida ei tohi mitte mingil juhul teha!
Siit ka loo moraal: jätke metsloom sinna, kus ta on ja ärge tooge teda koju, ükskõik millises seisundis ta on! Samuti ärge toitke metsloomi! Kui soov neile süüa anda on aga väga suur, siis kindlasti lugege ja uurige, kuidas seda teha nii, et see loomadele kahju ei põhjustaks!
