Meie büroohoone kohviku suvepuhkus sundis ringi vaatama, kus teha mõõdukalt kiire lõunasöök. Järeldus oli, et parim koht «Tallinna kesklinnas kiireks einetamiseks» on 48 kilomeetrit Tartust Võru suunas Varese ristis. Seal on üks maanteeäärne kõrts. Väga hea koht on ka Palmses, enne mõisa paremale.
Pealinna Pärnu maantee äärsele eliitkohale tahaks öelda, et ärge valmistage köögis kalja ja kohvi baasil õlut ning saadud segu pole vaja enne serveerimist soojendada. Võtke hoopis külmkapist A- või S-tähega algav õlu ja kallake selle sisu külma klaasi. Lihtne, kas pole.
Kuulsas Uue tänava lõpus asuvas trahteris oli mul järgmine diskussioon: «Kas forellisalat on ikka kohtunud forelliga? Märgatavalt rohkem kui veiselihasalat veisega, oli vastus.» Saadud salatist selgus, et forell oli sellest kaarega mööda ujunud. Ma tundsin, et mind on petetud. Mingit sotsiaalset kokkulepet oli rikutud. Seitsmeeurone salat on paljudes toidukohtades jumekas ja ka teatud hulka kilokaloreid sisaldav nähtus, kuid mitte seekord. Meeldiv esmamulje pöördus pea peale. Häirima jäi agressiivne müügitöö ja väiksed portsud, aga vähemalt oskasid nad õlut serveerida.
