Lubage tutvustada — uhiuus metal-ansambel Liblikas
Bändi ilusa nime taga on neli noormeest, kes püüavad kummutada arusaama,
et pikkade juuste, hirmuäratava nime ja nahktagita pole sul metaliga mingit pistmist.
Bändiliikmete sõnul püüavad nad luua muusikat, mis erineb ülejäänud hallist massist ning nad ei karda katsetada millegi uue ja äärmuslikuga, tehes just seda, mis antud hetkel õige tundub. Bändile nime pannes ei mõelnud kitarrist Temo niivõrd nime tähendusele, kui selle kõlale. 'Liblikas' on tema sõnul vaieldamatult üks eesti keeles kõige ilusamini kõlavaid sõnu ning Temo arvab, et ajast ja arust on mõtteviis, et metal-bändi nimes peab sees olema sõna 'raud', 'kurjus' või 'must', et iseloomustada mängitavat stiili.
Liblikas on vahelduva eduga eksisteerinud aasta aega. Alguse sai bänd siis, kui kitarrist Temo ja trummar Mihkel tutvusid öösel kella 2 paiku Tallinnas Hella Hundi pargis ja pidasid maha esimese tähtsa vestluse Metallica teemal. Varsti peale seda sündiski plaan panna kokku bänd, et
teha ka "metallicalikku" muusikat. Kui bändiga ühines kitarrist Henrik ja möödusid esimesed proovid, said poisid aru, et trash-metal polegi ainuke muusikastiil maailmas, millest tasub eeskuju võtta. Nii ongi Liblika lugudes tunda mõjutusi Frank Zappalt, Mastodonilt, Gojiralt ja isegi Iiri rahvamuusikast. Basskitarrist Meelik ühines bändiga 5 päeva enne esimest kontserti, mis toimus vaid paar nädalat tagasi Noortebändi eelvoorus Iisakus.
Bändiliikmete sõnul on Meelik mänginud basskitarri umbes kvartmiljonis bändis vähemalt kuus aastat. Tegelikult on kõik neli noormeest oma instrumente juba 5-9 aastat mänginud, kuid eriti mitmekülgselt on terve elu muusikaga seotud olnud bändi laulja ja trummar Mihkel. “Alustasin muusiku teekonda lasteaias, kus ilusasti laulsin, mitte ei karjunud,“ kirjeldab Mihkel oma loo algust. Kooli minnes õppis ta 6 aastat flööti ning 9 või 10 aastat kitarrimängu. Trumme hakkas ta esialgu mängima pigem nalja pärast, kuid nüüd, 5 aastat hiljem on need saanud talle kõige olulisemateks pillideks. Lisaks sellele on Mihkel bändis ka laulumehe rollis, seega peab ta hakkama saama kahe raske tegevuse üheaegse koordineerimisega.
Peale Noortebändi konkurssi plaanib Liblikas hakata kirjutama uut materjali, minnes seejuures oma loomingus veel julgemaks ja kreisimaks. Tulevikus loodavad noormehed esineda näiteks Pirita kloostri varemetes, eelkõige selle paiga sügava atmosfääri ja õige suurusega ala tõttu. „Nii, et ei oleks liiga suur publik, vaid ainult tõelised fännid,“ sõnab Mihkel.
