Lugeja: Mihkel Raud võiks vabalt seebiseriaale kirjutada!
Etendus põhines tugevatel karakteritel ja kui Raud väidab, et seal polnud Rannapit, siis see on bullshit - Taavi Eelmaa karakter oli täielikult Rannapi žestidele, iseloomulikule kehakeelele ja kõnemaneerile loodud, samuti vastav pila, et tegelaskuju otsib noores proovijas otsekui oma kamraadi või hingesugulast. Nägin selget Rannapi ja Taavi Petersoni liini, mille pihta käis pooleldi gay-temaatiline pila.
Naistegelaskuju oli selgelt anonüümsem, kuigi mina tundsin seal ära hoopis Kristiina Heinmetsa Eesti Talendi žüriist - sama sisutühi inimtüüp, pilaks päheõpitud stamprepliigid ja maneerlik käitumine! Raua enda alter ego Ulfsak oli samuti raualikult ülepingutatud teistest ülekarjuv arrogantne mölalõug - ütleksin lausa, et Raud ise oli pärissaates palju viisakam. Näitleja Nero Urke valmistas mulle üllatuse, kuna enne ei teadnud temast midagi ja ta oli väga hea ning teeb kindlasti tulevikus veel kõvasid rolle.
Näidend ise oli utreering, mitmete naljakate keerdkäikudega meenutas veidi mõnd seebiooperit või teleseriaali. Raud võiks täitsa edukalt "Kodu keset linna" osi kirjutada. Ning kui see etendus tahtis anda signaali, et see superstaarisaade on formaat, mille piires nii kohtunikud kui ka staarihakatised täidavad oma ettekirjutatud rolle, siis etenduses toimuv piiridest väljuv storyline tegi selgeks, et tegelikult mingeid rolle pole - kõik on sellised nagu on!
Seega veidi vastukäiv statement ja enesepettus. Mingis mõttes kõlas see näidend nagu vabandus, et "ärge nüüd võtke seda talendisaadet nii tõsiselt, eks!". Naerda sai kõvasti ja ootamatust jagus, seega meelelahutusena julgen soovitada küll.
Publiku toimetus tänab lugejat näidendiarvutuste eest!
