Kehapikkust me ise kontrollida ei saa, kuid väga palju on neid, kes end siiski oma kasvu tõttu vahel ebakindlalt tunnevad. Seega on pikkusega lood samad nagu kaaluga, ikka tahame olla teistmoodi. Lühike-pikk, paks-peenike. Kaks äärmust, kuigi sageli oleme me kõik seal vahepeal. Samas on kõik vist suhteline, eks.

Niisiis, mõni tahab olla lühike, mõni pikk, kõigil on omad põhjused, miks. Kuid miks võetakse endale pähe, et see pikkus halb on ja piirab ehk vahest elugi? Me seame endale piiranguid täiesti põhjuseta. Mina, kes ma olen parimal juhul 160 cm, pean ennast lühikeseks ja seda ütlevad mulle sageli ka paljud. Oma pikkusega olen ma rahul, kuid siiski olen jätnud kõrvale mitmeid asju, arvates, et minu pikkuse tõttu see ei sobi. Näiteks pole ma kunagi ostnud endale maani kleiti, no kuidas ma käin sellega, kui see paarkümmend sentimeetrit mööda maad lohiseb! Hiljuti aga proovisin poes ning nüüd ma enam ei pelga neid, väga hästi sobib ja polegi nii pikad midagi! Nii olin ilma igasuguse põhjenduseta hoidnud eemale asjast, mis tegelikult mu pikkusega seotud ei olegi.

Me lihtsalt mõtleme endale pähe asju, mis pole vajalikud. Tegelikult ju pole vahet, oled sa paks või peenike, pikk või lühike, sa võid teha kõike ja kanda kõike! No jäädes muidugi maitsekuse piiridesse, aga see on juba teine teema. Sel suvel võiksime kõik end piirangutest vabaks mõelda. Kui on miski, mis väga meeldib, siis tee või osta, pikkus või kaal küll kedagi millestki eemal ei hoia. Me kõik oleme ilusad, kui särame ja elame, ilma et miski meid kammitseks. PS! Olles enesekindel ja rõõmus, ei pane keegi tähelegi, et miski pole ideaalne. Ja noh, kui kellelgi midagi öelda on, siis tea, et ka temal on asju, mida ta kindlasti endas muuta tahaks. Nii et tegelikult oleme ju siis kõik ühesugused...