Tänapäeva tüdrukuid vaadates võib selgesti eristada ühte teatud tüüpi tüdrukuid. Need on need tüdrukud, kes elavad nädalavahetuste nimel, kellele on kõige olulisem, alkohol, peod ja poisid.  Tüdrukud, kes võivad olla tegelikult väga taibukad, aga on teelt eksinud.

Puberteet ju?  Aga kas see on lubatud? Kas see on okei, kui kaunid neiud, kellel võiks olla imeilus tulevik, rikuvad seda juba nii õrnas eas?  Et saada kas või natukene tähelepanu, pannakse selga liiga napid riided ja natukene liiga palju meiki. Esimene kutt, kes sellele neiule rohkem tähelepanu pöörab, on kohe prints ja temaga võib kõike teha? Usutakse, et see ongi armastus...

Aga kas see on ka päriselt nii?  Ma võin oletada, et see kutt on paljudele tüdrukutele tundeid avaldanud. Sellele, et see poiss võib tahta ainult ühte asja, ei mõelda. Ta ju ütles sulle, et ta armastab sind, et sa oled ta maailm, kõige kaunim tšikk maailmas... Kõik teed ei vii enam Rooma, nagu ütles vanasõna, nüüd viivad kõik teed ikka ja jälle kellegi voodisse. 

Ma kõlan nagu 100aastane vanaema, kes tuleb noori õpetama, aga nii on. Neidudel ei ole eneseväärikust.  Sõitsin ükspäev trollis ja kuulasin, kuidas paar tüdrukut vestlesid "Oumaigaad, see eit võttis talt suhu väää?! Ooota, aga nagu kas jobi oli rõve vä?!"  

Vaatasin neid tüdrukuid, nad olid vaevalt 12. Kuidas on võimalik, et 12 aastased on unustanud kuidas olla noor, õnnelik ja LAPS?! Kas mänguasjad, kodumäng ja muu selline on minevik? Plikade vestlus jätkus, nüüd kuulasin juba hoolikalt, suutmata oma imestust peita.

Keegi kolmest ütles kõvasti ja uhkelt: "Kui ma Jonniga esimest korda keppisin, siis me ei kasutanud kummi, sitaks valus oli, aga f*king hea tunne oli lõpetades." Selleks hetkekes oli mul juba valus kuulata seda väga lolli juttu.

Kas tänapäeval puudub igasugune kasvatus? 16 ja rase ei ole sugugi mitte mingi Ameerika teema, seda juhtub ka siinsamas, meie pisikeses Eestis. Aga kui sa oled juba alkoholi ja seksiga tutvunud, siis ega narkootikumid mingi kauge tulevik pole. Mingil peol, kui sa oled juba hästi purjus, oma tegude eest mitte vastutav, küsib sõber :"Sa kanepit tahad teha?" Sa mõtled, okei, pole ju hullu, võin proovida. Sa proovid, see meeldib sulle. Ostad endalegi natukene seda head kraami, suitsetad sõpradega. Kõik on ilus ja tunne on hea. Järgmisel peol pakutakse veidike muud kraami, speedi või muud. See on ka hea, noh, edasi võid ise arvata, mis saama hakkab.

Ja siis seal need neiud ongi, istuvad kuskil Kopli ühetoalises sitases korteris, 5 lapsega, vaevalt üheksa klassi haridusega, narkootikumidest täiesti laastatud, vaesed ja üksi. Su prints jättis su üksi? Vanemad andsid alla? Narkots ei olnud enam nii hea? Sa ei andnud oma elule võimalustki...

Sa kasvasid liiga kiiresti suureks. Sa tegid lolle asju, ühe vea teise järel, aga sa ei õppinud nendest. Sa kordasid neid. Ja nüüd sa maksad nende vigade eest terve oma elu ja karistad oma lollide otsustega oma lapsi, kes on täiesti süütud ja nõrgad, kes vajavad ema, aga mis ema sa selline oled?

Just 18 saanud, ronid iga kuti juurde, kes natuke hoolt üles näitab. See ongi see tüdrukute tüüp, keda on väga lihtne tänavatel märgata. Aga ole sina targem. Mõtle, enne kui peole lähed ja miniseeliku selga tõmbad!  Mõtle, enne kui mingi kuti voodisse ronid! Mõtle, enne kui midagi "ägedat" oma sõpradega suitsetad! Mõtle, ja siis tee!