Ma olen kurb, et keskmisel Eesti noorel pole õrna aimugi, kuidas iseseisvalt elus hakkama saada. Rääkimata saavutustest ja eneseteostusest. Eriti pean silmas 25+ noori, kes mugavalt oma vanematelt raha lüpsavad.

Sul pole tööd, heal juhul oled püsinud kõrgkooli nimekirjas, aga käia seal nagunii eriti ei viitsi ja eelmisel aastal pidid tegelikult juba lõpetama, aga "kiireks läks". Vahet pole, et sa ei viitsi ja võib-olla sa isegi ei käi koolis, aga millegipärast on sul auto, kallis Macbook ja kõige uuem iPhone. Igal pühapäeval maalt linna sõites küsid isalt ta pangakaardi, et paak täis tankida ja ootad pingsalt nädalaraha ülekannet oma pangakaardile.

Eluunistust sul ilmselt ka pole. Kui on, siis see, et sa ei peaks jumala eest kunagi oma elus üheksast viieni tööl käima. Okei, see selleks, aga kas sul vähemalt mõni hobi on? Või midagi, mille suhtes tunned suurt kirge? Selfide tegemine ei lähe arvesse!

Võib-olla kirun asjata ja Eesti noorsool pole häda midagi. Võib-olla olen kibestunud, sest ei saa ise päevad läbi seriaale vahtida ja näomaske teha, aga vastust küsimusele tahaksin ikkagi: vanemad, miks te rahastate sellist jaburust? Ja noor inimene, miks sa oma eluga midagi ei tee? Kas sul häbi ei ole?