Maria Keridon: kui juba välismaale minna ja see suur investeering teha, siis mida kõrgemale sihid, seda rohkem ilmselt ka tagasi saad
Kust leidsid infot noore õpetlase stipendiumi kohta?
Meie (Tallinna Reaalkooli) kooli vilistlased, kes ise varem stipendiumi pälvinud, on käinud koolis rääkimas oma õpingutest ja sealhulgas ka stipendiumist.
Millist tuge stipendium välisriigis õpingute alustamiseks pakub?
Välismaal õppimine on väga kulukas. Ehkki õppemaksu suurus sõltub sihtriigist, on majutus- ja muud elamiskulud enamasti kõrgemad kui Eestis õppimisel. Lisaks kasvavad reisimiskulud aastate jooksul väga suureks. Tavaliselt pakuvad välismaa ülikoolid sarnaselt Eestile heade tulemustega tudengitele stipendiumit või erinevaid toetusi. Paraku neid esimesel semestril taotleda ei saa. Sellest tulenevalt on noore õpetlase stipendium hea starditoetus, mis aitab õpingute alguses kulusid katta. Mina plaanin seda kasutada elamiskulude katmiseks. Nimelt maksan stipendiumist oma esimese aasta ühiselamu üüri.
Millises ülikoolis Sa õpinguid alustad? Mida pead selle kõrgkooli suurimateks tugevusteks?
Lähen õppima Edinburghi ülikooli Šotimaal, mida võib kindlasti pidada Suurbritannia tippülikooliks. Mulle meeldib selle kõrgkooli juures suur rahvusvaheliste tudengite osakaal ning suur valikuvabadus õppeprogrammi siseselt.
Millist eriala Sa õppima asud? Millised olid alternatiivid?
Eesti keeles oleks kõige täpsemaks nimetuseks ehk bioteadused. Programm on hästi laiapõhjaline ja spetsialiseerumine kitsamale erialale toimub hiljem. Lõpliku otsuse pean tegema alles teise õppeaasta lõpuks. Hetkel arvan, et tahan suunduda biokeemiasse, kuid palju on teisigi valikuid, mis mind paeluvad. Näiteks tundub väga põnev ka immunoloogia. Huvitaval kombel oli pikka aega alternatiivseks mõtteks seevastu hoopis arhitektuur. Veel kuu enne kandideerimise tähtaega olin üsna kahevahel, kumb oleks õigem tee.
Kust pärineb Sinu huvi valdkonna vastu, mida tudeerima asud?
Juba põhikoolis tundsin suurt huvi loodusteaduste ja reaalainete vastu. Hetkest, kui keemia lisandus tunniplaani, sai sellest minu suur lemmik. Lisaks julgustasid õpetajad olümpiaadidel osalema ja nendeks valmistumisega huvi ainult süvenes. Ühtlasi võtsin Tartu Ülikooli Teaduskoolist erinevaid kursusi ning olles läbinud biokeemia ja rakubioloogia kursuse, teadsin, et see valdkond huvitab mind enim. Nautisin seda protsessi tohutult ja tänu sellele tean, et liigun õiges suunas. Samuti oli gümnaasiumis võimalik võtta erinevaid valikaineid nagu geenitehnoloogia ja elu keemia, mis kindlasti toetasid mind eriala valimisel.
Kuidas plaanid välismaa tippülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi rakendada tulevikus Eesti hüvanguks?
Plaane saan teha alles siis, kui näen, millised on võimalused. Hetkel ei tea ma täpselt sedagi, millisesse valdkonda minu huvid järk-järgult kitsenema hakkavad. Selleks ajaks kui õpingud lõpetan, võib olla tekkinud palju uusi võimalusi, mille peale praegu mõeldagi ei oska. Eesti teadusmaastik on kindlasti teinud suure arenguhüppe. Oma gümnaasiumi uurimistöö tegin Lili Milani juhendamisel Eesti Geenivaramust. Puutudes kokku sealse töö ja uurimissuundadega, tunnen, et ka see on miski, millesse tahaksin nõu ja jõuga panustada, kui otsustan spetsialiseeruda hoopis geneetikaga seotud alale.
Millised on Sinu hobid?
Tegelen tantsimisega, täpsemalt balleti ja kaasaegse tantsuga. Naudin seda väga ja tahaksin kindlasti ka ülikoolis õppides jätkata.
Nimeta paar raamatut või filmi, mis on Sind inimesena siiani enim mõjutanud.
Filmidest on hinge läinud Jon Krakaueri teose põhjal vändatud film "Into the wild. Samuti John Carroll Lynchi „Lucky" ning Jim Jarmuschi "Paterson". Raamatutest on sügava jälje jätnud E. M. Remarque'i "Arc de Triomphe".
Mida soovitad noortele, kes unistavad välismaale õppima minemisest, kuid tunnevad mainekatesse ülikoolidesse kandideerimise ees aukartust?
Kandideerida tasub ikka ja siht tuleb seada kõrgele. Kui juba välismaale minna ja see suur investeering teha, siis mida kõrgemale sihid, seda rohkem ilmselt ka tagasi saad. Sõltuvalt ülikoolist ja erialast võib konkurents olla küll väga tihe, kuid kaotada pole midagi.
Arvan, et motivatsioonikirja kirjutades ongi kõige olulisem uskuda endasse ja sellesse, et väärid seda kohta. Põhjusel, et otsused tehakse suuresti selle ühe kirjatüki pealt, tuleb ennast võimalikult hästi müüa. Enda saavutustega kiitlemine ei ole tüüpilisele eestlasele küll omane, tundudes ebamugav, kuid selle kallal tuleb nokitseda ning enda parimad küljed ja sobivus erialale selgelt välja tuua. Usun, et Eesti haridustase on piisavalt hea, et välismaal õppimisega ilusti hakkama saada. Eriti, kui endal pealehakkamist on.
Eitavaid vastuseid ja äraütlemisi ei tasu samuti karta, sest alati on võimalik leida plaan B või koguni plaan F. Kui ei proovi, siis ei saagi kunagi teada, kas oleksid sisse saanud või mitte. See teadmatus võib jääda kripeldama palju pikemaks ajaks, kui mõni tagasilöök.
Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Archimedes ning edukad Eesti ettevõtjad toetavad alates 2004. aastast noore õpetlase stipendiumiga andekate noorte välismaa tippülikoolidesse õppima minekut. Käesoleva aasta 14. augustil tunnustati 4000€ suuruse stipendiumiga taaskord 20 silmapaistvat noort.
