Eesti ajaloo skandaalseima raamatu \"Musta pori näkku\" autor ja legendaarne rokkar Mihkel Raud vastas lugejate poolt esitatud küsimustele raamatust, isiklikust elust ning tulevikuplaanidest.
Tahaks õnnitleda raamatu puhul. Super lahe raamat ja kõige tähtsam- kõik on ausalt kirjutatud. Kas ise jäid raamatuga rahule? On ka mõni tegelane raamatust Sulle selja keeranud pärast raamatut ilmumist?
Suur tänu heade sõnade eest! Ükski selle raamatu tegelane, kellega ma igapäevaselt kokku puutun, pole mulle kätega kallale tulnud, kuigi võimalust – ja ehk põhjustki – on olnud küll. Ka paljud tegelased, keda võib-olla päris iga päev ei näe, ent raamatus ometi nimetamist on leidnud, on mulle üht või teist kanalit pidi märku andnud, et nautisid raamatu lugemist. Isegi need, kelle puhul ma mõningast solvumist kartsin. Nii et selles mõttes on kõik läinud palju paremini kui ma pelgasin.
Mis ajendas sind nüüd raamatut alles kirjutama?
See plaan oli mul tegelikult juba päris ammu, nii umbes neli aastat tagasi, kuid nüüd jooksid asjaolud kuidagi ise paika. Vaim oli ilmselt valmis ja aega kirjutamiseks oli mul samuti.
Sa tundud kogu aeg nii kuri. Kas oled ka oma naisega selline? Kuidas üldse naisega suhtled? Sind küll eriti sellise õrna ja pehmekesena ette ei kujutaks...
Kurb kuulda, et olen Teile kurja inimese mulje jätnud. Aga ma saan muidugi aru, kust selline kuvand pärit on ja selle ümberlükkamine võtab ilmselt kõvasti aega. Võin olla ka väga õrn ja pehmekene, kuigi eks vihastamist ja ärritumist tule ette minugi elus. Naisega suhtlen ilmselt nii nagu iga armastav mees oma naisega suhtleb.
Mis on saanud sinu sõbrast Rollost?
Sõber Rollo mängib jätkuvalt koos minuga Singer Vingeris. Me kohtume vähemalt korra kahe nädala jooksul ning meie suhted on jätkuvalt erakordselt lähedased. Roald Jürlau on üks soojemaid ning vaimukamaid inimesi, kellega mul on olnud privileeg kohtuda. Soovin kõigile temasarnaseid sõpru.
Miks sa selline ülbik oled?
Ma ei ole ülbik. Kuid vaevalt mul Teid selles veenda õnnestub.
Äkki te räägiksite lähemalt oma tuurist koos Hendrik Sal-Salleriga.
Oleme Hendrikuga juba mitu aastat koos tuurile plaaninud minna ning märtsis saab see lõpuks teoks. Vanade sõpradena meenutame möödunud aegu nii jutus kui muusikas. Mängime tuuril lugusid, mida kuulates koos üles kasvasime ja neidki, mille ühel või teisel ajahetkel kas ühiselt või eraldi ise kirjutasime.
Oled sa õnnelik mees?
Olen küll.
Miks sa nii seksikas oled?
Mu isa oli jube seksikas mees, ehk on asi geenides?
Mis nõu annaksid emale, kelle 17.-aastane poeg on üle aasta igapäevaselt joonud ja jätnud unarusse kõik huvid- muusika, kirjanduse, filmikunsti. Helgetel hetkedel luuletab. Väga kurb on seda kaasa teha, seda enesehävitust.
Annaksin nõu ta minuga kohtuma tuua. Mul ei õnnestu teda kindlasti kaineks rääkida, kuid minu puhul töötas võõraste inimeste jutt tihtilugu paremini kui lähedaste oma. Saatke mulle meil aadressil mihkelraud@gmail.com ja räägime juba omavahel edasi.
Miku, millal sa habeme maha ajad?
Korra aastas ajan – et lõug hingata saaks. Üldiselt varjab habe mu ülekaalust tingitud lotti päris kenasti ning tal on seetõttu ka üsna praktiline funktsioon.
Mis oli sinu suurim hirm seoses raamatuga?
Et see kellegi korda ei lähe. Õnneks läks teisiti ning see õnneks pole mitte raha pärast. Iga inimene, kes midagi palehigis loob, loodab ju salamisi, et see teistele ka midagi tähendab.
Annabel, Annabel - bla-bla-bla-bla-bla! Kas see peabki nii kõlama?
Täpselt nii ta kõlama peabki, mu armas uus sõber!
Kas oled oma raamatu pärast pidanud kannatama? Miks?
Ei ole pidanud kannatama. Muidugi oli mul palju sisemisi küsimusi seda kirjutades, ent nagu rahvasuu ütleb – lõpp hea, kõik hea. Või siis mitte.
Kas ja millist tagasisidet olete oma raamatu kohta saanud kirjanikelt või üldse nö kirjutavalt rahvalt selle kirjandusliku teostuse kohta? Lihtsalt huvitav. Muide, minu arvates on kirjutamine teil tõesti geenides :)
Kirjanikelt olen saanud head ja olen saanud halba tagasisidet. Ega kõigile saagi selline raamat meeldida ning nn kirjutav rahvas pole ses mõttes mingi erand. Positiivne tagasiside rõõmustab kahtlemata väga, negatiivne paneb mõtlema ning tulevikus ehk mõnda asja paremini tegema.
Tere. Mida arvate teie Keskerakonnast, kes kulutab suuri summasid oma reklaamplakatitega, et saaks Reformierakonda laimata? Eestis on ju majanduslangus, et kas on õige nii kulutada?
Ei arva sellest kampaaniast midagi head. Olen Teiega nõus, et globaalsest majanduslangusest poliitilise profiidi püüdmine on mage ja alatu.
Hei! Millest oli tingitud su 1990. aastal Tartu levipäevadel väljendatud pahameel ansambli Death Angel liikmete vastu, keda sa kuradi puertoriikolasteks bussi aknast sõimasid:)? Miks sa oma teoses pikemalt ei kirjutanud kuulsatest kahest viimasest õllest?
Ma ei mäleta konkreetset episoodi, kuid ma ei olnud sel ajal teab kui armastusväärne inimene ja 1990. aasta Tartu levipäevadel olin ma lisaks veel ka silmini täis. Kui mul vähegi õnnestuks, vabandaksin ma praegu nende inimeste ees. Kaks viimast õlut olid suhteliselt kuulsusetud, ilmselt selle pärast nad mul meeles polegi ja mida ma ikka üldse ei mäletanud, seda ma raamatusse ei pannud kah.
Kas Teie meelest oleks raamatul ”Musta pori näkku” ka siis menu, kui seal roppusi ei esineks?
Raske öelda, kui edukas või edutu oleks “Musta pori näkku” siis, kui ta oleks teistmoodi kirjutatud. Teie küsimuses on kahtlemata iva ja küllap loeb mõni inimene seda raamatut üksnes roppude sõnade pärast. Ma siiski usun ja loodan, et suurem osa inimesi leiab musta huumori sousti seest ka lihatükid üles.
Kas Te laseksite Eesti otsib superstaari eelvoorust edasi, kui laulaks roppe laule, kui on lauluhäält? Kaitseksite ropusuuga lauljat Purga ja Rannapi ees?
Kindlasti.
Tere! Mulle väga meeldis sinu raamat, tundub väga aus, aga kuidas sa nii palju mäletad igast peost? Kas mäluauke polnud, kui nädalate kaupa käisid peod? Või ongi kirjutatu selle põhjal, mida vahepeal mäletad?
Eks alati leidus sadistlikke sõpru, kes mul järgmisel hommikul kõik detailideni meelde tuletada aitasid. Siis oli muidugi kohutavalt piinlik, nüüd tagantjärele mõeldes aga isegi hea.
Keda eelistaksid Sina - kas Carriet, Samanthat, Charlotte'i või Mirandat ja põhjenda! (Seks ja Linn tegelased)
Nad kõik on lahedad, kuid minu maitsele on kõige lähemal Carrie. Ta on isikupärane, tähelepanuväärselt intelligentne ja omal saladuslikul moel silmipimestavalt ilus.
Kas Mihkel Raud on lõpuks oma õige armastuse leidnud?
Jah.
Tere. Kuna siis uut ja võib-olla veel huvitavamat raamatut oodata on? Ja millest see jutustaks?
Tont seda teab. Mingid mõtted mul on, kuid kindlasti tuleb teine raamat – kui ma seda tõesti peaksin kunagi kirjutama hakkama – hoopis teistsugune kui esimene.
