Millega sai koolis hakkama Eesti ainus kirjanik, keda on hammustanud krokodill


Millega sai koolis hakkama Eesti ainus kirjanik, keda on hammustanud krokodill
rahva raamat

Tõsi-tõsi, Vahur Afanasjevit on purenud kaiman. Küsisime temalt, siis Vahurilt, kas sama põnevaid seiku jagus ka kooliaega.

Enne pisuke sissejuhatus. Vahur kirjutas eelmise aasta ühe menukaima raamatu „Serafima ja Bogdan“ ja on võitnud sellega nii lugejate südamed kui ka mitmeid tunnustusi ning auhindu. Huvitav on seegi, et mees on ühe teose vormistanud nagu Vikipeedia artikli.

1. Mida mäletad esimesest koolipäevast?
Iga õpilane pidi millegipärast lava ees käima. Reageerisin enda nimele aeglaselt, nii et direktor kordas seda. Vanemad arvasid, et ma esimesel korral ei kuulnud. Tegelikult šokeeris mind, et direktor hääldas nime venepäraselt; ei olnud ise selle peale tulnud, et nõnda peaks hääldama.

2. Mis on sinu kõige eredam mälestus kooliajast?
Esimene suudlus. Esimene kord purjus.

3. Lemmiktund? Miks?
Ma ei olnud väga koolitunnifänn. Joonistamine meeldis, ja laulmine. Palju sõltus õpetajast. Keskkoolis oli matemaatikaõpetaja väga tark ja meeldiv inimene, sestap meeldis tund. Põhikoolis mõjusid erutavalt vene keele õpetaja kurvid, sestap meeldis toogi tund, seda enam, et Peipsi-äärse maakodu tõttu sain vene keelega hästi hakkama.

4. Mida tegite vahetunnis?
Väiksemates klassides pidi vaeva nägema, et kaakidega mitte konflikti sattuda. Hiljem meeldis vahetunnis lobiseda ja kooli territooriumilt ära hiilida.

Seotud lood:

5. Palju hüppasid kehkas kaugust?
Ei hüpanud kaugust. Hankisin endale arstitõendi ja vältisin kehalist kasvatust, isegi lõpetasin vastava hindeta.

6. Lemmiktoit koolisööklas?
Maksakaste.

7. Millis(t)e pättus(t)ega koolis hakkama said?
Kaldun autoriteete mitte austama, enne kui nad on lugupidamiseks põhjust andnud. See tähendab ka suhtumist õpetajatesse – nagu omasugustesse. Targast pean lugu, lolli vaatan kahjutundega, pealetükkivat lolli vastikusega. Aga ma ei ole aktiivne rahurikkuja. Küllap võib öelda, et käitusin korralikult ja suuremat pätti ei teinud.

Rahva Raamat

8. Mis oli koolis kõige raskem, ebameeldivam?
Mul on alati olnud raske ärkvel püsida, kui keegi räägib järjest üle kümne minuti. Olgu koosolek või loeng, sama jama. Isegi sisukat juttu eelistaksin kuulata magades. Ei teagi, miks nõnda – lugeda suudan tundide kaupa virgeks jäädes.

9. Klassiõhtud ja koolipeod?
Käisin koolis ajal, mil Eesti oli tõeliselt vaba. Kõike sai poest osta. Esimene kord küsiti dokumenti, kui olin juba 18 täis.

10. Kelleks sa tahtsid kooliajal saada?
Alguses mõtlesin, et hakkan diplomaadiks. Valdavalt kavandasin siiski rantjee, miljonäri või maailma kuninga karjääri. Takkajärgi on kahju, et ei kaalunud mingi selge kutse omandamist, a la elektrik. Elektrikul jätkub alati tööd ning tegelikult ei sega elektrikupaberid ambitsioonikama karjääri arendamist. Tõsiselt kah, enne ülikooli tasuks vaadata, mida ametikoolid pakuvad. Mõne lihtsama kutse saab kõigest aastaga kätte.

11. Milline on hea õpetaja?
Hea õpetaja on tark. Ma ei arva, et õpetaja peaks tingimata olema suur semu või rahvajuht.

12. Kui saaksid soovitada ühte raamatut, mis peaks olema lastele lugemiseks kohustuslik, siis see oleks..
Kohustuslik kirjandus on mind alati hirmutanud. Võtke midagi, mis huvitab ja mis ei oleks liiga titekas. Aleksei Tolstoi "Insener Garini hüperboloid" on näiteks äge seikluslik lugu teadlasest, kes leiutab laserisarnase relva ja püüab maailma valitseda. Jules Verne on lahe. Põhikooli lõpu poole rokivad Remarque ja Hemingway.

13. Mida soovitad ja soovid kooliminejatele ja kooliskäijatele?
Noorus on ilus aeg. Koolikohustus meenutab vabakäiguvanglat, aga tegelikult on teadmised kasulikud; planeet on täis purulolle inimesi, Eesti koolisüsteem võimaldab 95% inimestest üle olla. Õpi ja ole targem kui ülejäänud seitse miljardit tüüpi, nii saad meie väikesest planeedist ja lühikesest elust suurema mõnu. Elu on inimese best before, nagu Matti Nykänen ütles.

Vahur Afanasjevi loomingu leiad Rahva Raamatust.