Millest kõneles Zarathustra?

Kõiges tunnistad Sa ennast. Tilluke mardikas, kes lamab surnult Su teerajal, oli elusolend. Ta võitles oma eksistentsi eest nagu Sinagi, rõõmustas päikese üle nagu Sinagi, tundis hirmu ja valu. Nüüd on ta vaid kübeke lagunevat ainet - nagu Sa isegi varem või hiljem.

- Albert Schweitzer "Aukartus elu ees"

Filosoofia ei tundu tänapäeva noorte seas just eriti popp olevat. Ning kui mõni neist nimetet noortest kuuleb, et su lemmikraamat ei olegi “Harry Potter” vaid hoopis kadunud Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra” (tegelikult ei ole), järgneb kohustuslik “misasi?”. Ent ometi on filosoofia pikkade sajandite vältel täitnud elu eetrit pikkade ja põhjalike aruteludega, kõikvõimalike oletuste ning huvitavate meeleliste konstruktsioonidega. Ning nii mõnigi nooruk on leidnud elu mõtte (või vähemalt midagi sinnapoole) filosoofilisi arutelusid lugedes ning neid omavahel sünteesides.

Kui paljud keskkoolilõpetajad mäletavad paari aasta möödudes veel Schweitzeri kaht kuulsat teost: “Aukartus elu ees” ning “Kultuur ja eetika”? Mitte paljud, eksole. Ometi on neis kahes raamatukeses paljude töötundide ja filosoofiliste mõttekäikude sünergia ning neis teostes leiduvaid lauseid võib vaadelda kui maagilisi vormeleid.

Samamoodi on teiste filosoofide töödega. Nende seisukohad on pikaajalise töö tulemus ning nendega tutvudes saab palju targemaks. Kanti kategooriline imperatiiv: “Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse” pole samuti just igaühe meeles kuigi peaks.

***

Selmet kasutada oma aega tühjaks-tähjaks, võiks vahetevahel haarata mõne filosoofilise teose, kasvõi Jostein Gaarderi lihtsas keeles ning arusaadava “Sofie maailma” ning olles natuke lugenud, pisut mõelda. Mõtiskleda kõiksuse ja oma elu üle, meenutada endale, et miski pole igavene – ka Sina. Kuid kas Sa elad oma elu nii nagu peaks, oled Sa üldse mõelnud MIKS sa elad? Ühel hetkel oled Sa põrm ja Su hing vaatab tagasi maailma peale, kus elasid. Teeb ta seda rahuloluga või uurib ta kurbusega maailma, millest ta midagi ei teadnud ning mille vastu ta huvigi ei tundnud?

Millest kõneles Zarathustra? Ei mäleta küll täpselt kuid usutavasti võimutahtest ja üliinimesest. Nietzsche Teadis, ta oli suur filosoof. Saamaks pisutki aimu, mis toimub selles maailmas, kus Sa elad ning MILLES Sa üldse elad, võib igaüks hakata filosoofiks. Nii nagu oli filosoof ka see tundmatu graffitimees, kes esimesena kirjutas seinale need sõnad:

God is dead. (Nietzsche). – Nietzsche is dead. (God).