Soovitaski keegi siis kena noort meesarsti, kes suurepärast tööd teeb. Sõbranna võttis kogu julguse kokku ja läks lõpuks arsti juurde. Osav meesarst parandas hamba lausa lenneldes ja mis peamine, peaaegu valutult.

Sinna juurde meeldiv jutt, osavõtlikkus ja naeratused. Sõbranna oli väga õnnelik ja otsustas, et just siin ta nüüd hakkabki oma hambaid parandamas käima. Ja tal tuli veelgi parem mõte — siia võiks ka oma lapsed ravile tuua.

Näiteks mõnel õhtul peale tööd lasteaiast läbi tulles, enne peaks muidugi arstilt küsima. Mõeldud-tehtud, õnneliku ja rahulolevana vaatas ta noorele kenale meesarstile otse silma ja küsis: “Vabandage, on teil mõni vaba õhtupoolik, kas te lapsi ka teete?”