Nipid köögis toimetamiseks

Kevad on tulemas ja paljudel plaanis rasvaselt talvemenüült kevadisele ja kergemale üle minna. Kindlaksmääratud toitumisplaanid ajavad asja tavaliselt nurja, sest päevast päeva on neist üksikasjaliselt kuratlikult raske kinni pidada. Toome ära mõned nõuanded, kuidas ise oma päevast söömist kergema ja tervislikuma poole kallutada.

Maiustuste ja kartulikrõpsude ning muu rasvase menüüst väljajätmine on igati tulus viis toidulauda tervislikumaks muuta. Sellegipoolest vajab organism korralikuks toimimiseks mõningal määral “häid “ rasvu. Neid on rohkesti näiteks pähklites ja erinevates seemnetes. Krõbistamisega ei tasu siiski liiale minna – lisa peotäis mandleid oma hommikusesse müslisse või lõunasesse pastarooga, see on täiesti piisav kogus.

Praadimisel kasuta või asemel oliivi- või seesamiõli. Viimast peetakse lausa Vahemeremaade köögi tervislikkuse ja sealsete inimeste pikaealisuse põhjuseks. Harilikus võis on ligi viis korda enam küllastunud rasvu kui taimeõlides.

Vali jäätiste ja juustude seast rasvavabad või light sordid. Poeriiulitel leidub hulganisti kasulikku kraami, tuleb lihtsalt hetkeks süveneda. Nii võid kokku hoida terve hulga tühje kaloreid.

Kui kuulud ka nende hulka, kes salatist ilma korraliku kastmeta lugu ei pea, siis püüa piiri pidada rasvaste koore- ja majoneesisegudega ning eelista pigem kergeid õlisid. Või kasuta kahte viimast pooleks – parem pool kui mitte midagi.

Eelista täisteratooteid ja tumedaid toiduaineid. Nii on täisteraleib kasulikum kui harilik peenleib ning pruun riis parem valgest. Täisteratoodetes on rohkem kiudaineid, nad täidavad paremini kõhtu ning näljatunne tekib hiljem. Samuti on need heaks lahenduseks kõigile, kes hädas kõhukinnisusega.

Eelista linnuliha sea- ja loomalihale, mis sisaldavad oluliselt rohkem rasvu. Grillkana kallale asudes tasub eemaldada ümbritsev krõbe ja rasvarikas kananahk, mille kalori- ja rasvasisaldus on valgest lihast märgatavalt kõrgem. Lisaks linnulihale tuleks oma menüüsse tuua ka kalatooted.