Noored tegijad plaanivad telemaastiku tormiga vallutada

Kellele ei meeldiks Kristjan Jõekalda või Märt Avandi? Selliseid eestlasi on ilmselt raske leida ja miks peakski. Kuid kas seni harjumuspäraste ja turvaliste telenägude taustal võiks sündida ka uued formaadid, mida juhivad uued värsked talendid? Garantii ja vastuse annab televaataja, kuid proovida ja riskida tasub igal juhul.

Sel kevadel lõpetab Tallina ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) televisiooni magistrikava kümmekond uut produtsenti, režissööri ja toimetajat, kes soovivad traditsioonilisele televisioonile uue hingamise anda. Plaanis on tuua turule uusi ja julgeid formaate, toota kvaliteetset sisu ka väljaspool lineaarset televisiooni ning jõuda laiema auditooriumini.

Televisiooni isa Hagi Šeini juhtimisel said telemagistrid kaheaastase magistriõppe jooksul korraliku kogemuste pagasi: lisaks teooriale (jah, ka televisioonil on oma akadeemikud) saadi praktilisi kogemusi erinevates teležanrites (publitsistlik saade, uuriv ajakirjanduslik saade, lühifilm, dokumentaalfilm, muusikavideo, meelelahutussaade jpm). Kui esimesel sügisel alustati stsenaariumi koostamisest, lõpetatakse veidi vähem kui kaks aastat hiljem päriselt ellu viidud loominguliste magistritöödega.

"Hilisõhtune Naansense" Mattias Naaniga

Ühe magistriprojektina valmis pilootepisood meelelahutuslikule ja humoorikale vestlussaatele "Hilisõhtune Naansense". Tegemist on ameerikapärase lõbusa jutusaate formaadiga, mille kandvaks veduriks saatejuht Mattias Naan. Loomulikult ei jää saatest välja ka lõbusad mängud ja intervjuud staaridega. Seda kõike ei viksita viielise õpilasena Atlandi tagant maha, vaid tehakse asju Eesti moodi kiiksuga ja originaalselt.

Noor tuntust koguv koomik Mattias mõjub saatejuhina veidi harjumuspäratult, ent soojalt ja siiralt. Temas on peidus paras annus sarkasmi ja oskus teravalt öelda, kui vaja. Mattiase stand-up-monoloogides ei jää puutumata ka Siiri Oviir ja Hannes Võrno.

Samas ei pretendeeri saade kindlasti poliitilisele kommentaarile. Eesmärk on ikkagi pakkuda head meelelahutust ja korralikku naeruteraapiat. Loodetavasti õnnestub saatel peagi ka eetrivalguses teledebüüt teha.

Lisaks Naansense’ile valmivad lõputöödena veel Eesti Ujumisliidule tehtud reklaamklipid, lühidokumentaalfilm ja suurejooneline kontsertlavastus.

Televisiooni kulisside taha jääb nii mõndagi

Ennekõike õppis esimene televisioonile suunatud lend meeskonnatööd väärtustama. Tele võib väljast tunduda lõbus ja glamuurne, ent tegelikkuses on töömaht suur, võtted kestavad tihti varahommikust öötundideni välja ning iga väikse teleekraanil sätitud detaili taga peitub kellegi pingutus.

Telet iseloomustab tootmisel kiirus ning seda enam on vaja üksteise rolle hästi tunda ja väärtustada tiimi, et kõik sujuks ja jõuaks perfektselt teleekraanile. Siinkohal on oluline tekitada ühiseid diskussioone nii eriala inimeste sees kui ka televaatajatega ning anda tagasisidet tööle – ainult nii sünnib parem ja kvaliteetsem televisioon.

BFMis õpitust olulisim

Õpitud teadmistest olulisim on, et televisioon peaks tekitama vaatajas emotsioone. Sageli kuuleme teleka vaatamise harjumust kommenteerides: "Ah, see käib mul kodus taustaks, ega ma seda ei vaata." Ja tegelikult ei olegi vaataja süüdi: teletegijad peaksid ise pingutama selle nimel, et nähtu tekitaks vaatajates reaktsiooni – on see siis turtsatus või hoopis pahameel. Lihtsalt sisu loomisest ei piisa enam, Netflixi ja Youtube’i ajastul peab teletegija kohal olema ka mittelineaarsetel platvormidel: internetis, mobiilides, tahvelarvutites, järelvaatamises ja teistes kanalites.

Seega on uute teletegijate väljakutse lisaks saadete ja sisu tootmisele ka ristmeediaprojektid ning täiendavate platvormide leidmine, mida enda kasuks tööle rakendada.

Eilsed teleformaadid enam ei tööta

Sel suvel Tallinna ülikooli diplomiga lõpetavate telemagistrite ees seisab suur väljakutse: kuidas teha saateid, mis jõuaks ka reaalselt vaatajateni ja oleks samas tehtud võimalikult kvaliteetselt ning pakuks põnevat originaalset sisu? Eilsed formaadid ei tööta enam, Eesti telemaastik vajab värsket nägu ja tegu ning uute teletegijate soov on kohalik televisioon ärkvele raputada.

Triin Ahonen
BFMi telemagistrant

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi õppekavadest loe lähemalt veebilehelt http://www.tlu.ee/et/bfm.