September käes. Erakordselt soojad suveilmad on selleks aastaks mö&o…

September käes. Erakordselt soojad suveilmad on selleks aastaks möödas ning taas on aeg end asjalikule kooli- ja töörežiimile ümber lülitada.

Minu jaoks teeb sügise alguse eriti toredaks uue õppeaasta algus ülikoolis. Vaatan ammulisui oma tunniplaani ja loen loengute alguseni jäänud päevi (avatud ülikoolis ei alga kool 1. septembril). Minu puhul on see aga väga veider vaatepilt, sest ma pole varem eriti koolilembene õpilane olnud. Näiteks keskkoolis olin ma suur viilija. Võisin küll koolis olla, aga mulle meeldis tundides kõige muu kui õppimisega tegeleda. Iga veerandi lõpus oli mul A4 leht paksult täis kirjutatud aineid, milles mul oli vaja järeltöid teha. Seda mitte sellepärast, et ma oleksin pidanud kahtesid parandama, vaid seetõttu, et ma olin väga loominguline, mõtlemaks välja põhjusi, miks töid esimese korraga mitte ära teha. Teise korraga ja viimases hädas tegin need alati väga headele hinnetele.

Ei tea, kas ma olen tõesti lõpuks suureks kasvanud või on suvega ärganud minus usin õppur, kuid ootan oma uusi loenguid niisama suure õhinaga kui esimese klassi juntsud augusti lõpus oma esimesi koolitunde. Võin küll olla neist kaks korda vanem ja suurem, aga kooli minemise vaimustuses nad mulle ära ei tee.

Mind ei heiduta isegi see, kui meenutan eelmise kooliaasta lõppu, mil mu pähe tekkis palju halle juuksekarvu. Tõttasin siis pärast tööd kiirelt koju, et võidelda koolitööde tähtaegadega. Ise ahastasin samal ajal, kuidas ma küll need tehtud saan...

Luban endale, et sel aastal mul enam nii pole, nüüd olen tubli, nüüd võtan end kokku ja pean kõikidest tähtaegadest kinni. Veel parem – teen asjad ette ära! Ma kinnitan endale, et nüüd olen nii suur küll, et oskan aega planeerida. Ausõna.

Ma tahaks öelda, et need head mõtted on tulnud mu enda peast. Tegelikult aga võlgnen selle eest tänu oma selle nädala intervjueeritavale, ühikarott Liina «Viki» Vahterile, kes lummas mind oma reipuse ja positiivsusega. Tal on sel sügisel käed-jalad tegemisi täis: töö juuksurisalongis, sarja «Ühikarotid» salvestused, tantsutrennid saate «Tantsud tähtedega» tarvis ning lisaks leiab ta aega oma uue kallima jaoks. Liina ütles silmade särades, et kui midagi väga tahta, siis leiab selleks ka aja. Ta ütles seda nii veenvalt, et mõtlesin endamisi, et kui tema nii rohkete tegemistega hakkama saab, siis mis see minul ära ei ole kordi väiksema koormusega hakkama saada. Mulle tundub, et olin Liinaga vesteldes nagu väike energiavampiir, kes röövis endale osa tema särast ja entusiastlikkusest.

Soovin ka teile reibast sügist! Nüüd, mil suvi on energialaekad päikese soojusega täitnud, on parim aeg suurteks tegudeks.