Nüüd on aga saanud sellest minu suurim ebakindlus. Mulle ei meeldi üldse oma käsi või küüsi teistele näidata ja mõtlen ka selle peale, et ma tahan ju kunagi tööle ka minna, kus ikka ilusaid küüsi vaja on, sest rõve on vaadata selliseid käsi.

Olen üritanud sellest lahti saada viimase aasta jooksul. Kaks korda olen olnud ''kaine'' nädal aega nüüd aga olin 3 nädalat juba.

Vaatasin ilusate küünte pilte, et saada inspiratsiooni edasi minekuks oma karskel perioodil, kulutasin aega, et hoida neid ilusana, kandsin öösel isegi kindaid, sest lugesin, et kui veri liigub hästi, siis kasvavad nad kiiremini, kuid järsku lihtsalt midagi juhtus.. närisin ära ühe küüne, siis teise ja järsku olid kõik mu ilusad küüned läinud!

Niisiis ma tahaks teada, et kas asi on mul peas kinni? Kas see on sõltuvus või närin ma sellepärast et olen harjunud/närvis/igavuses?

Kuidas ma saaksin peas asjad korda seada ja sellest lahti saada?

M., 16

Dr Noormann:
 
Küünte närimine on närvilisuse tunnus. Kuid  algul küüsi närides oma närvilisust  taltsutada püüdes muutub see hiljem harjumuseks ja  sellest on raske lahti saada.  Uurisin asjatundjatelt ja kuulsin, et on võimalik kleepida peale kunstküüned, mida närimiseks ei kõlba. Kuni nende all oma küüned välja kasvavad, oled ehk  suutnud sellest rumalast harjumusest võõrduda.
 

Jaga
Kommentaarid