Kuidas tegid oma erialavaliku? Kas teadsid juba gümnaasiumis, mida õppima minna, ja mida tegid ettevalmistuseks? Mis olid alternatiivid?

Valiku tegemine oli lihtne, sest olen lapsest peale armastanud ajalugu ja huvitunud poliitikast. Seda, et ma tahan neid alasid ka ülikoolis õppida, teadsin kindlalt juba 9. klassis, võib-olla varem. Gümnaasiumi alguses kaalusin lisaks ajaloole ka IT-d ja inseneriteaduse õppimist. Selleks mõtlesin kandideerida USA Ivy League’i ülikoolidesse, mis pakuvad võimalust õppida korraga mitut väheseonduvat ala. Ajapikku IT ja engineering kukkusid ära, aga ajalugu jäi alles.

Kuidas kooli välja valisid ja miks just selle?

Ma olen alati teadnud, et tahan minna maailma tippülikooli, kuid elu jooksul hüppas minu eelistus Oxfordi ja Harvardi vahel. Vahe on selles, et kui Oxfordis saab õppida ühte ala väga põhjalikult, siis Harvard ja üldse USA süsteem pakub võimalust õppida korraga näiteks ajalugu ja IT-d, isegi kui need ei ole omavahel kuidagi seotud. 11. klassis tegin ära Ameerika ülikoolidesse kandideerimiseks vajalikud SAT-testid, kuid siis, kui aru sain, et IT ja inseneriteadus mind tegelikult väga ei huvita, otsustasin lõplikult Oxfordi kasuks. Põhjusi oli mitmeid – Oxford on kõige parem, peaaegu 1000 aastat vana ja täis ajalugu, Oxfordi ülikool on väga prestiižne ja tema nimel on oma võlu.
Kuidas aru saada, mis päriselt meeldib ning mida tulevikus oskustena ka tööturul vaja läheb?
Mul ei ole kunagi olnud momenti, kus ma üldse ei tea, mida ma teha tahan. Mul on väga vedanud – mul on lapsest saadik olnud ajaloohuvi ning minu perekond on igati soosinud minu armastust poliitika vastu. Tööturu nõudmised ei ole kunagi olnud tegur, mis minu otsust tugevalt mõjutaks. Viie aasta pärast ma võib-olla leian, et oleks ehk pidanud erialavalikul selle peale rohkem mõtlema, aga see on juba tuleviku-minu probleem.

Kuidas oled end kurssi viinud Inglismaa eluoluga?
Väga ei olegi viinud. Mul on palju tuttavaid ja sõpru, kes õpivad Inglismaal, nendelt olen saanud üldise ülevaate. Üldjoontes ei ole Inglismaa kultuuriliselt Eestist nii väga erinev, nii et ma ei oota, et kohale tulles olen täiesti saamatu.

Mille alusel Sinu valitud kooli ja erialale õppijaid valiti?

Oxfordi ja Cambridge’i sisseastumise süsteem on teistest Ühendkuningriigi ülikoolidest väga erinev. Sinna peab kandideerima varem (oktoobris) ja selleks on vaja üpris palju teha. Esiteks on vaja saata mõni koolis kirjutatud ja õpetaja poolt hinnatud teemakohane töö. Mina näiteks saatsin ühe oma ajalooessee. Seejärel on vastavalt alale vaja teha lisatest. Näiteks ajaloo puhul tuleb teha HAT (History Aptitude Test), mida sel aastal Eestis teha ei saanud, nii et mina pidin selleks Riiga minema. Nende tööde ja ennast tutvustava essee põhjal valitakse osa inimesi intervjuudele, mis toimuvad Oxfordis. Intervjuud olid väga põnevad ning isegi kui ma poleks sisse saanud, oleksin olnud ikka väga õnnelik, et ma neil käisin.
Intervjuu on toimuva kohta tegelikult vale sõna, sest tegu on pigem mitteformaalse vestlusega, kus õppejõud arutavad sinuga sinu eriala. Näiteks minu käest küsiti, millest ma pigem tahaksin rääkida, ja mina ütlesin, et räägiks revolutsioonidest. Järgmised 20 minutit rääkisimegi revolutsioonidest. Intervjuu ei olnud kerge, kuid see ongi asja mõte – õppejõud püüavad näha, kuidas sa käitud olukorras, kus sa ilmselgelt küsimuse vastust ei tea ja pead kohapeal midagi välja mõtlema. Nende intervjuude ja muu sinu saadetud info põhjal otsustatakse, kas saad sisse või mitte.

Mida soovitad teha stipendiumide ja õppetoetuste leidmiseks?

Oxfordi puhul on kergem, sest neil on esiteks mitu oma stipendiumi, millest Eesti kodanikele sobib üks. Ma kandideerisin, aga ei saanud seda. Teiseks pakuvad nad head toetust, millele ei pea kandideerima ning mida saab igaüks, kes elab alla mingi kindla sissetulekupiiri. See piir on päris kõrgel, nii et enamikule Eesti mõistes keskklassi õpilastele antaks ikkagi maksimaalset toetust. Teiste ülikoolide kohta ei oska ma midagi öelda, tõenäoliselt on ka neil sarnased programmid olemas. Ise olen praegu veel raha otsimas, kavatsen küsida firmadelt ja võib-olla otsida mingeid stipendiumipakkujaid Inglismaal.

Milliste hobidega veel tegeled? Kuidas vaba aega veedad?

Tegelen väitlusega, olen Eestit esindanud paljudel rahvusvahelistel võistlustel, kaasa arvatud kolm korda maailmameistrivõistlustel. Vabal ajal meeldib mulle lugeda – tihtipeale tuleb mul järsku huvi mõne teema vastu ja siis ma võin sellesse pikalt süveneda. Näiteks mingi hetk tekkis eriline armastus sumerite vastu ning kuigi mulle muidu iidne ajalugu väga ei meeldi, siis nende kohta võisin lugeda päevade kaupa. Sellised faasid tulevad ja lähevad, näiteks praegu ei tekita minus sumerid mingeid emotsioone.

Nimeta paar raamatut või artiklit, mida viimasel ajal oled lugenud ja mis on Sulle väga meeldinud.

Mulle meeldib väga vene ajaloolane Aleksander Yanov, kes lisaks tegevusele ajaloolasena on väga aktiivne Vene opositsiooniringkondades. Ma loen tema kirjutisi alati, ning sel suvel paistis eriti silma tema artikkel Brexiti kohta. Ta kirjutas väga huvitavalt sellest, milline oli Vene reaktsioon Brexitile ja kuidas Venemaal on pikalt olnud lootused igal moel nõrgestada EL-i ühtsust, kuid veel enam sellest, kuidas Brexit on pigem positiivne moment EL-i ajaloos, mis avab ukse tugevamaks poliitiliseks integreerumiseks.

Kust leidsid infot noore õpetlase stipendiumi kohta?

Minu tuttav kandideeris sellele eelmisel aastal. Ta stipendiumit ei saanud, kuid soovitas mul proovida.

Milline nägi välja noore õpetlase stipendiumi konkurss?

Konkursi jaoks pidin esmalt saatma motivatsioonikirja ja taotluse, mille alusel otsustati, kas saan intervjuule või mitte. Minu intervjuu oli päris koomiline, sest olin parajasti maailmameistrivõistlustel ja interneti puudumise tõttu pidin vestlema telefoni teel. Olin intervjuu hetkel mingis suvalises Saksa koolis, kus lapsed jooksid ringi ja mina pidin paaniliselt otsima vaikset kohta, kus istuda ja rääkida.

Noore õpetlase stipendiumi saavad tänavu 20 noort, et asuda õppima Oxfordi, Yale’i, Londoni Imperial College’isse ning mujale. Stipendiumi summast poole panustab Haridus- ja Teadusministeerium SA Archimedese vahendusel, teise poole eraettevõtjad Sten Tamkivi, Rain Lõhmus, Kristo Käärmann, Erkki Raasuke, Starman AS jpt.