Paastu tervislikult!

Range dieediga organismi kurnamine lõppeb üldjuhul halvasti. Mõjub kurnavalt tervisele ja lühikese aja jooksul kaotatud kilod tulevad kahekordse kiirusega tagasi. Looduslike meetodite pooldajad soovitavad radikaalse toidusedeli asemel pidada paastupäevi.

Paastu peamiseks eesmärgiks on liigse kehakaalu hülgamise asemel tegelikult hoopis organismi puhastamine ja vastupanuvõime tõstmine. Kasututest jääkainetest vabanemine annab kehale jõudu võidelda viiruste ja haigustekitajatega ning loob kui puhta ja uuestisündinud tunde. Mida pikaajalisem paast, seda kauakestvamad on ka positiivsed tagajärjed. Üldjuhul on paastukuuri pikkuseks kuni nädal, kuid spetsiaalsetes paastulaagrites ja raviasutustes võib selle kestus arsti järelvalve all olla kuni kuu aega.

Ilma arsti ettekirjutuse ja jälgimiseta, kodustes tingimustes, võib paastu pidada kuni kolm päeva. Enim soovitavad arstid pikaajaliste nälgimisperioodide asemel siiski ühepäevast paastu. Soovitavalt igal nädalal samal päeval. Ka ühepäevane õigesti läbiviidud paast jätab organismi tervendava jälje.

Nullpaastu puhul kaloreid ei tarbita. Juuakse üksnes nõrgalt karboniseeritud mineraalvett ja suhkruta taimeteed. See kiirendab ainevahetust ja aitab laguained kiiremini kehast välja toimetada. Kuna paastukuuriga kaasneb pahatihti kõhukinnisus, soovitatakse soole tühjendamiseks nõrgatoimelisi lahtisteid, mis on kättesaadavad apteegis. Sel moel puhastub organism kiiremini ning ka tulemus on pikaajalisem.

Mahlapaastu puhul saab paastuja joogist vähesel määral kaloreid ja sellevõrra on tal kuuri käigus enam energiat kui nullpaastu pidajal. Kõlblikud pole küll kõik mahlad — juurviljadest värskelt pressitud jookidel on poelettidel olevate kontsentraatide ees märgatav eelis. Juua tuleb mõõdukates kogustes ja kindlatel kellaaegadel. Segades erinevaid mahlu omavahel, saab katsetada erinevaid maitseid ja muuta paastu mitmekülgsemaks ja talutavamaks.

Enne paastu soovitatakse pidada paar-kolm paastukuuriks ettevalmistavat päeva. See tähendab nii vaimset valmispanekut järgnevaiks päevadeks kui ka tähelepanelikku toitumist. Enne paastu pole soovitav organismi enam väga rasvase ja valgurikka toiduga kurnata, soovitatakse süüa vähe ja süsivesikurikast toitu.

Väga oluline on ka toidusedeli planeerimine paastu JÄREL. Niisama mitu päeva, kui on paastu peetud, tuleb pidada paastujärgseid päevi. Esimesel päeval tohib süüa üksnes väga neutraalset toitu, näiteks hautatud juurvilja või lahjat rasva ja lihavaba suppi. Teisel päeval on lubatud kergemad valgutoidud ning alles kolm päeva peale paastu võib hakata oma toidusedelisse paigutama “tavalisi” toite. Loomulikult kehtib siin põhimõte, et mida tasakaalustatumalt paastupäevade vahel toitutakse, seda enam on neist tervisele kasu.

Pikaajalisemat paastu peetakse traditsiooniliselt kevadel ja sügisel ning see nõuab tugevat enesedistsipliini ning järjekindlust. Üle kolme päeva pikkust toidust loobumise perioodi pole põhjust ilma arsti soovituse ja järelevalveta ette võtta. Iganädalane veepäev võib seevastu abiks olla mitmete tervishädade puhul. Kel iseloomu ja tahtmist, proovige järele!