Pärast peakoka vahetust sõid kõik koolitoitu
Söögivahetunnid on ära jaotatud kolmele vahetunnile, kuna kõik ei mahuks korraga ja väikesed tahaksid ilmselt varem süüa. Põhimõtteliselt kõik lapsed käivad söömas, sest muud võimalust väga ei olegi süüa saamiseks. Puhvet on küll olemas, kuid seal ei müüda nii toitvaid asju (va saiakesed ja salatid, mis saavad esimese kahe vahetunniga otsa).
Käisin mõned aastad tagasi veel 3 korda suurema õpilaste arvuga koolis ja seal oli võimalus ka osta sööklast erinevaid praade, salateid, suppe kui koolitoit mingil põhjusel ei sobinud.
Minu arvates on see väga mõistlik ja meeldiv, kuid arusaadav, et väikesed koolid ei tuleks rahaliselt välja sellega. Huvitav on minu kooli puhul veel see, et varem pakuti väga kesist toitu ja üsnagi sarnane menüü oli nädalast nädalasse.
Kaks korda nädalas oli enamasti mingit sorti lihakaste (koolis nimetame seda naljaga pekikastmeks, kuna need lihatükid on tihti väga pekised. Reedeti oli tavaliselt kõige söödavam söök — pihv või sardell keedukartuliga (kartulit pakuti meile ALATI keedetud kujul, hakkas ajapikku vastu juba). Ülejäänud paar päeva pakuti erinevaid suppe.
Tundus, et kokk ei ole väga loominguline ja kogenud.
Sellest aastast meil õnneks vahetus kooli peakokk, kes on eelmisest tunduvalt parem. Naljakas on vaadata, kuidas lapsed on väga imestunud ja üliõnnelikud kartulipudru või võileibade üle. Varem selliseid asju võis ainult unes näha. Petersell oli samuti üks nendest, mida koolis ei olnud mitte kuskil näha, mitte kunagi.
Uued ja huvitavad toidud olid näiteks veel kanapomm peekoniga ja paneeritud, praetud kala. Omamoodi naljakas oli, et varem ei julgenud keegi midagi juurde küsima minna, eriti veel magustoite (need väiksed tere jogurtid, kohuksed jms), kuna sealt tuli alati mingi põlastav pilk ja süüdistused. Ilmselgelt viisid söögitädid pool toidust omale koju, seda arvasid kõik, muidugi ei olnud see kindel ja tõestatud, aga tundus sedasi.
Tihti oli kuulda, kuidas kurjad söögitädid karjusid üle söökla väiksemate peale, kui teised sõid ainult/enne magustoitu. Just täna kõndis see sama kokk meie söögivahetunnis sööklas ringi ja pakkus hunnikuga võileibu lisa tahtjatele. Väga armas oli veel see, kui uus kokk küsis eelmine nädal väikestelt, mis on nende lemmik supp. Justkui eelarve oleks kõvasti suurenenud, aga selles ma kahtlen sügavalt — pigem on kokk palju parem ja leidlikum. Ka õppealajuhataja ütles gümnaasiumi kogunemisel, et nüüd on palju paremad toidud koolis.
