„Borat — Kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel“ (proovige see ühe hingetõmbega välja öelda) räägib nimiosas figureerivast Kasahstani telereporterist, kes saadetakse Ameerika Ühendriikidesse sealset kultuuri uurima. Dokumentaalfilmi väntamise käigus armub Borat aga „Rannavalve“ staari Pamela Anderson’i ning seab endale eesmärgiks kaunitar iga hinna eest naiseks võtta.

Terve komöödia ongi üles võetud dokumentaali stiilis, kusjuures isegi nii hästi, et kohati on keeruline eristada, millised interaktsioonid on ehtsad ja millised mitte. Selge on muidugi see, et Kasahstani stseenid ja kasahhidest karakterid on lavastatud, aga muu paneb küll tõsiselt kukalt sügama.

Hea etteaste teeb muideks ka Pamela Anderson koos oma kahe suurima sõbraga (sexy-time!). Ka sedakorda jääb mõistatamiseks, kas tegemist on lavastuse või eheda situatsiooniga, kuna olukord, kuhu ta pannakse, oleks jänkiländis suisa kohtulugu väärt. Teisest küljest lavastuse korral oleks vast tegemist tema parima osatäitmisega üldse. Saa siis aru.

Kindlasti pole see komöödia mõeldud kõigile. Borati tegelaskuju on äärmiselt rassistlik, šovinistlik ja kõige selle juures nii füüsiliselt kui ka verbaalselt vulgaarne. Õrnema soo esindajate hulgast oli kinosaalis sageli kuulda hõiskeid „Haige!“ ja „Räme!“ ning sugugi mitte seepärast, et naistel Borat’i sõnul väiksem aju on, vaid mõni stseen kompas tõesti taluvuse piire. Proovige ette kujutada joonissarja South Park’i situatsioone ehtsate näitlejatega, siis saab umbkaudse ettekujutuse, mis sorti huumoriga meil tegu on.

Huumor toimetatakse publikuni sketšide kujul, kus Borat teeb tutvust erinevate ühiskonnagruppide ning pahaaimamatute juhuslike kodanikega. Mõned stseenid on nii mõjuvad, et tundub nagu Sacha Baron Cohen peedistaks hoopis sind ennast ekraanil olevate inimeste asemel. Mitte et selles midagi halba oleks. Vastupidi — naerda saab nii et silmamunad märjad (ning hea kui ainult need märjaks jäävad).

Meediast käisid päris tihti läbi küüsi närivad Kasahstani tipp-poliitikud, kellele polnud Borat’i filmiidee sugugi meelepärane. Mõnes mõttes on arusaadav — Kasahstani ei kujutata teoses kindlasti mitte tõepäraselt. Samas võiks nad projektist hoopis kasu lõigata — korraldada Borat’i turistireise; müüa Borat’i suveniire (näiteks meestetrikoosid); avada kasvõi Borat’i muuseumi. Niisama virisemine mõjub loodetavale hoopis vastupidiselt ning teeb linateosele veelgi suuremat promo.

Kas oled näinud mõnda Borat’i reklaamklippi? Kas naersid? Kui vastus on mõlemale küsimusele jah, siis võta kindlasti jalad selga ja vaata see film ära, sest kui kassaedu jääb olemata, siis Borat hukatakse.

Hinnang: neli ja pool jagshemashi viiest