Oli tema
Ja oli üksildus.
Oli mõte
Kahe maailma vahel helgelda.
Oli helisev naer
Ja võime lennata.
Oli tema,
Põrgutule ingel.
Oli uni
Ja kuumad põrandakivid padjaks.
Olid pisarad
Ja oli üksindus.
Taas koju
Olid härmatanud lilled haual
Ja valge kuu verises taevas.
Oli kile hääl
Ja hirmunud hüüd.
Oli öö
Ja olid surnumatja silmad.
Oli katkendlik hingamine
Ja ka värisevad käed ümber kiviristi.
Oli luuderohi
Ja pisarad selle lehtedel.
Olid ka märjad huuled
Ja külmast kanged sõnad:
“Olen kodus!”
