Meie eurolaul kobab teed ümbersünniks Eesti Lauluks. Kroonika otsustas ära käia Rootsi eurolauluvõistlusel, mis on aasta kõige vaadatavama telesaatena toiminud juba aastakümneid.
Veendusin, et rootslaste Melodifestivalenil, nagu nad oma rahvusfinaali eurolauluvõistlust nimetavad, on kõik vaat et sama suur kui suurel Eurovisioonil: vägevalt korraldatud, samas mõnusam kindlasti.
Rootsi Televisiooni laekus tänavu 2974 laulu. (Milline žürii küll suutis sellest saagist võistlema välja higistada 32?!) Kuus nädalat valimisi kuue kontserdiga Rootsi linnade suurimatel areenidel. Neli veerandfinaali, siis lohutusvoor. Ja lõppmäng Stockholmis 16 000 inimest mahutaval Globen Arenal. Täismajale, laealuse õrreni välja. 380 akrediteeritud ajakirjanikku, sealhulgas juba aastaid ka välisriikidest.
On öeldud, et rootslased võtavad Euroopa lauluvõistlust kõige tõsisemalt. Veendusin oma silmaga, et see pole täpne. Kõige suuremalt korraldavad nad seda mängu küll. Puhtamalt-profimalt. Aga samas ka hea huumoriga oma «rahvusspordiala» üle.
Nii ei kibelegi enam väga Oslosse ega mujale suurde rahvaste kaosesse, pigem tagasi muhedalt glamuursele Melodifestivalenile. Seda soovitaks tõesti sõpradele. Ja lähetaks mis tahes otsa pidi Eesti Lauluga seotud tegelasi sinna õppima.
Korra näitas Melodifestivalenit kunagi ka ETV. Võiks uuesti. Kui riigitelevisioon ei märka, siis äkki Kanal 2 ilmutab taas ärilist nutti, nii nagu korjates Purga žüriis tähele panemata jäänud hitid oma konkursiks «Reporteri» saatesse.
Õnneks on internet. Soovitan, kel huvi, vaadaku Youtube'ist. Kuulake rootsi rahva valitud koolitüdruku Anna Bergendahli võidulaulu «This Is My Life». Ja võrrelge siis seda enne teda piiritaguste žüriide punktidega tabelit juhtinud Salem Al Fakiri looga «Keep On Walking»... Välismaalasena tundus mullegi, et just see oli kümnest ainus eripärasem lugu, pealegi muheda lavalise «rosinaga». Rootsi rahvas eelistas Salemile aga superstaarisaatest koduseks saanud näolappi - heledapäist ja sinisilmset Annat. (Nii nagu Gerli Padar võttis meil eurofinaalis jackpoti tantsusaatest kogutud menurasva pealt.) Paratamatult näeb-kuuleb-hindab kohalik publik laule/artiste oma pereseoste mätta otsast.
Ei ütleks, et Rootsi finaali kümnesse jõudsid 32st kõige paremad lood. Eelvoorudes oli valik mitmekülgsem (aga seal valis rahvas, žüriisid ligi ei lastud). Rootsi eurolaulu klišeede kõrval oli ka alternatiivsemat kraami: hiphoppi, punki, afrot-araabiat segiläbi Skandinaavia rahvameloodiatega. Muusikalinumbritest rootsi plikade metallini välja...
Üks, mis selge, et erinevalt Eestist olid Rootsi kõik 32 lavanumbrit juba eelvoorudes iga toll valmis lähetamiseks Euroopasse lõppvõitlusele: nii saundilt kui ka lavapildilt, samuti paika lihvitud väljanägemiselt. Teadagi, eks rahavood uhu Rootsi rannal Maarjamaast uhkemalt.
