Veel mõnikümmend aastat tagasi olid raamatud osa inimese elust. Kui oli veidikenegi vaba aega, kasutati seda tihtipeale just kirjandusklassikaga tutvumiseks! Praegu veedame aga aega internetis. See pole sugugi paha, kuid aeg-ajalt võiks ka raamatu kätte võtta! Ja seda võiksid teha just noored!

Koolis on kohustuslik läbi lugeda igal aastal mõned raamatud. Selle kontrolliks tehakse kontrolltöid sisu peale. Kuid paraku ei loe nii mõnigi mitte ühtegi raamatut, vaid otsib internetist täiusliku sisukokkuvõtte ja teeb töö lõdva randmega ära. Kuidas saada noored mõneks tunniks eemale muust maailmast ja panna nad raamatut lugema? Ega see vist niisama lihtne ei olegi.

Ega ma isegi just väga tihti raamatuid loe, kuid vahel ikka suvatsen mõne teose läbi lugeda. Need raamatud ju eriti lugema ei tõmba, aga kui juba kätte võtta, siis üht-teist seal ikka on. Vahel ei saa lausa käestki panna. Kui ei lähe peale just armastusromaanid, siis krimkad ja seiklusraamatud peaksid ikka midagi pakkuma.

Koolis sunnitakse tihti just kuiva ja igavat kirjandust lugema. Kui aga näiteks soovitada lugemiseks selliseid raamatuid nagu “Rehepapp” või “Kärbeste jumal”, siis võib üsna kindel olla, et nii mõnigi läheb peale kooli raamatukokku ja otsib endale veel midagi head lugemiseks. Ka mina hakkasin niimodi raamatutest aru saama. Tuleb lihtsalt leida raamatud, mis on tõeliselt head ja siis on kirjanduspisikust juba raske lahti saada.

Raamat annab inimesele palju juurde. Aitab mõista nii mõndagi ja samas laiendab ka kõvasti silmaringi. Ei pea just hommikust õhtuni raamatuid lappama, kuid vahel oleks mõistlik siiski Cosmopolitan’i asemel ka mõni kirjandusteos kätte võtta! Uskuge, te ei kahetse! Ka negatiivine arvamus on arvamus ja kui raamat tõepoolest ei meeldi, siis midagi oled sa sellest ikkagi saanud.

Igast raamatust on midagi võtta. Ka noortel. Raamat aitab mõista maailma ja tihti loksuvad mõned asjad paika just tänu raamatule. Ärgem hüljakem kirjandust ja ülistagem internetti. Tarbigem hoopis mõlemat ja mõistlikult!