Rotermanni ajaloolised tööstuskvartali elustamisest on väga palju räägitud. Küll on soovitud sellest kujundada SOHO-laadset keskkonda, küll unistatud vaid ajaloolise taastamisest.

Veel mõnikümmend aastat tagasi lennukalt linna planeerides olid nii mõnelgi visioonil vanad paekivihooned üldse maha tõmmatud, et anda elu uuele heroilisele linnale. Telg Virust Linnahallini oli mõeldud modernismikaanoneid järgides välja ehitada lihtsalt ajaloolisest kvartalist läbi sõites.

Tänaseks on õnneks aru saadud, et tegemist on väärtusliku, äärmiselt tervikliku, omapärase ja tiheda ning üsna segase struktuuriga linnaosaga. Rottermanni kvartalist on kujunemas üks pealinna ulatuslikumaid vaid jalakäijatele mõeldud linnaalasid. Paljude jaoks tülikast vanast tööstusmülkast on arendajate lubaduste kohaselt saamas kiirelt välja ehitatav Tallinna uus miljööväärtuslik ala. Kvartalist, mis ühendab kesklinna sadama-alaga, kujuneb üks Tallinna atraktiivsematest keskustest.

Ajaloolistest hoonetest on kvartalis tänaseni säilinud järgmised ehitised: elevaator, prooviveski, nisu- ja rukkiveski, jahuveski, kruubiveski, jahuladu, leivavabrik, külmhoone, kontrollkäiguhoone, kontorihoone, jõujaam ja katlamaja korsten. Kõik nimetatud objektid on arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all ja nende nimed lähevad lugejal kindlasti kohe segamini ja meelest ära. Ent kui Rotermanni linn saab valmis, saavad neist loodetavasti isenesest mõistetavad terminid kohtumispaikade tähistamiseks.

Kokku tuleb Rotermanni kvartalisse 58 000 m2 korteri-, büroo- ja kaubanduspindu. Kvartali arhitektuurilise lahenduse autoreid arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid arhitekt Indrek Rünkla sõnul iseloomustab ajaloolise kvartali arendusprojekti linnaehituslikku poolt kõige paremini kujund tööstus¬vanalinna taasavamisest.

Rotermanni kvartal saab lõplikult väljaehitatud 2012. aastaks, nagu lubavad arendajate optimistlikud pressiteated. Saagu või 2015. aastaks, peaasi, et ruum oleks kvaliteetne ja tihe. Ala esimene etapp on aadressil Rotermanni 5 paiknev arhitektuuribüroo Kosmos majanelik. Tänaseks on valminud ka kvartali maa-alune parkla, millega lisandus Tallinna kesklinna 300 uut parkimiskohta.

Praegu käib kibe uue maja ehitustegevus otse kobarkino taga. See on arhitektide Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud nii kaubanduspindade kui bürooruumidega hoone kvartali suurima linnaplatsi äärde. Nimetet maja on klaasgaleriiga ühenduses kõrvalasuva endise jahulaoga, millele omakorda kaks moodsat vöödilist korrust peale ehitatud. Selle maja valmimist on kvartalis praegu kõige põnevam oodata.

Hayashi sõnul on tegemist oma sisestruktuuri ebabüroohooonelikult varjava kuupidest ja ruutudest kombineeritud skulpturaalse mahuga. Eelroostetatud terasplekiga kaetav nelinurkne tahukas on muudetud elavaks kolme eri tüüpi ruudukujuliste akendega. Kõige suuremad aknad on ühe, kahe või kolme korruse kõrgused, eendudes või taandudes muudavad need fassaadi elavaks ja ruumiliseks. Eenduvate akende alla tekivad varjualused, peale käidavad rõdud, majja sisse lisandub põrandapinda. Loodetavalt valmib majaga koos ka selle esine uus kaasaegselt projekteeritud plats.

Andres Alveri projekteeritud suurimat, kvartali idapoolsemat osa vaadeldes jäävad esimesena silma tohutud konsoolid, mis hõljuvad justkui suusaboksidena madalamate mahtude kohal. Põnevalt mõjub Ahtri tänava äärde kavandatud kortermajade rida, kus iga hoone areneb justkui oma naabermajast veidi edasi. Mahulise moondumise efekt on mõjusaim vast tulevikus autoga Ahtri tänaval liigeldes. Iseasi, kui hea on neis üksteisele selga vaatavates majades elada.

Rotermanni kvartal on esimene osa Tallinna uuest mere poole avanevast linnakeskusest, millest uus noor linna peaarhitekt on algusest peale kõvasti rääkinud. Tundub, et need pole olnud sugugi tühjad sõnad — siinses kvartalis ehitustegevus käib. Lisaks sellele ronib linn aktiivselt rannajoonele lähemale Põhja-Tallinnas, Paljassaares. Linnahalli ümbrus on ka taas aktiivsesse arendusse võetud: kuulda on Kultuurikatla reaalsest ehitamisest endisesse elektrijaama ning loomulikult plaan linnavalitsuse hoone ehk uus raekoda Linnahalli kõrvale paigutada.

Ühel korralikult toimival linnal peab olema mitmeid keskuseid. Praegu ei tea aga vist keegi, kus see Tallinna keskus siis on. Ega ometi Raekoja platsil? Kindlasti mitte ka Viru Keskuse aatriumis. Rotermanni kvartali areng sunnib õnneks ka ülejäänud linna aktiivsemalt oma identiteeti otsima. Kui üks hea näide tuleviku tihedast ja inimkesksest linnaruumist pealinna südames valmimas, ei ole loodetavasti enam raske pretsedendi tuules ka teistes arendustes kõrget kvaliteeti hoida.