Sõbranna ei luba mul olla rõõmus ja halvustab mind kogu aeg

Mure: Hei. Minu mure seisneb mu sõbranna käitumises. Alguses ma ei teinud välja, kõigil ju omad head ja vead, aga nüüd on mulle selgeks saanud, et asi pole iseloomus, vaid tahtlikus ülbuses. Ta ei kuula mind absoluutselt, kui räägin talle harva oma muredest, üritab ta mind 'üle trumbata'.

Ta rikub ära kõik mu rõõmud, teeb mind maha, otseses mõttes ütleb mulle, et olen kole friik, alguses mõtlesin, et las olla, tal omad kompleksid, aga ajapikku on see muutunud väga häirivaks. Hetked, mil ma olen millegi pärast rõõmus, teeb tema mind maha. Ja sõbrannad ju peaksid olema toetavad, ära
kuulama ja sõbralikud? Tema on selle vastandl, ja ainult räägib endast, ja kui ma talle rääkisin ühte päris tõsist asja, mis peres juhtus, hakkas ta ümisema, ei kuulanud ja hakkas liiklusest rääkima. Ta halvustab kõiki väga palju, suvalisi inimesi, ainult viriseks teiste kallal, ise samal ajal mitte just kirkaim kriit karbis olles.

Ta nagu ei luba mul olla rõõmus. Lisaks on tal kriitiline tähelepanu vajadus, kui ta ei ole tähelepanu keskpuntktis, siis ta solvub. Lisaks minu ees poeb oma sõbrannadele ja pingutab üle, ja minu sõbrannade peale on tõsiselt julmalt kade.

Ja oleks siis, et ta vastaks enda 'miss maailm' kriteeriumitele, aga asi on kaugel sellest...

Dilemma seisneb selles, kas kannatada teda, või lõpetada suhtlemine, sest siiski ei ole mina nõelapadi mida võib lõpmatult torkida.

Ahjaa, klassist käitub ta veel ühe tüdrukuga umbes sama moodi. Lohutuseks on viimane põhikooli klass käsil ja järgmine aasta lähen Tallinna kooli gümnaasiumisse, aga sinnani on veel aega. On tekkinud võrdlusmoment mu teiste sõbrannadega, ja ta on täielik vastand kõigele. Ta on isegi mu
probleemide peale kade. H., 16.

Dr Noormann: Miks nimetad sellist inimest sõbrannaks?