Kui noorele meeldib õppida üldaineid (matemaatika, eesti keel jne), arutleda, lahendada mõttetööd nõudvaid ülesandeid, lugeda ja uurida, võiks ta kaaluda haridustee jätkamist gümnaasiumis. Kui aga noort haarab rohkem praktiline tegevus, tasub mõelda õppimisele kutsekoolis. Seal õpitakse ametit ja jätkatakse selle kõrval ka üldainete õppimist, et saada kutsekeskharidus.

Ametikoolis õppides on teooriast suurem rõhk praktikal ning kutseharidus sobib neile, kellele meeldib ise oma kätega midagi valmistada. Ametikoolilõpetaja saab koos tunnistusega reaalsed oskused, millega teenida leiba ja hakkama saada igapäevaelus. Ajalugu näitab, et kuldsed käed on alati hinnas. Seega annab kutseharidus ameti, millega leida endale töökoht ja miks mitte tulevikus ka ise uusi töökohti luua.

Kui amet on käes, on alati võimalus juurde õppida või minna edasi kõrgkooli. Lisaks on ametikoolides hea õppida, sest tänaseks on koolides tehtud palju uuendusi, pea kõik koolid ja õpilaskodud on renoveeritud ning varustatud moodsate õppevahendite ja -tehnikaga.

Novembris ilmus SA Innove läbi viidud uuringu "Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2013" aruanne, mis näitas selgelt, et kutseharidust hindavad kõrgemalt selle süsteemiga hästi kursis olevad inimesed, nooremad vastajad, eestlased rohkem kui teistest rahvustest inimesed. Kutsehariduse juures ollakse enam rahul erialase hariduse tasemega, kutseharidusega inimese perspektiividega tööturul ja erialavalikutega kutseõppeasutuses. Lisaks peetakse Eesti tänapäevast kutseharidust arenevaks valdkonnaks ning üldise hinnangu järgi saadakse sealt hea ning kvaliteetne haridus.