Huvi trammide ja tehnika vastu sai mõlema jaoks alguse juba varasest koolipõlvest. "Ma käisin kunagi 20. keskoolis siin Pärnu maanteel ja siia kooli ma sõitsin trammiga, ma olin maapoiss, maalt tulin linna, ja siis hakkas see tramm mulle meeldima," meenutas Udo. "Siis, kui sain piisavalt vanaks, õppisin trammijuhiks."

Ede sattus trammijuhiks puhtjuhuslikult. "Tulin ka maalt linna õppima ja siis hakkasid need trammid meeldima, tulin vaatama ja nii jäigi," sõnas daam.

Udo on trammijuht olnud juba 45 aastast, Ede mõned aastad vähem, just trammiroolis sai alguse ka paari 40 aastat kestnud armastus.

Mõlemad sõitsid kolmandal trammiliinil, kuni ühel päeval nende trammid kohtusid, nad viipasid üksteisele tervituseks ja üsna pea kandsid juba sama perekonnanime.

Sellest ajast peale veedavad nad oma päevad koos ning nendest on saanud Tallinna trammipargi inimraudvara. "Kui ikka amet meeldib, siis sa teed seda tööd rõõmuga ja muud ametit ma ei kujuta ette. Kui ikka trammi ja liiklust tunned, siis ei ole häda kedagi," tõdes Udo.

Kõige raskemaks selle tööö juures on Ede arvates varajane ärkamine. "Nagu lehmalauta minek, ikka kell neli," sõnas ta.

Uudo ja Ede sõidavad mõlemad Tallinnas neljandal liinil, mis viib inimesi kesklinnast lennujaama.

Aastatega on paar läbi sõitnud kõik Tallinna trammiliinid ja selle ajaga on neile ka omad fännid tekkinud. "On teretajad, tuntakse ära," tõdeb Ede.

Vaata lähemalt videost!