Kooliajal elan ühiselamus ning seda ei anna oma koduga üldse võrreldagi. Jah, seal on tore, palju vahvaid noori ning tegevust, kuid see ei ole kodu. See meenutab mõnes mõttes laagrit, kuhu noored on kokku tulnud ja nüüd elavad mingisugustes elutingimustes, et need nädalad üle elada. Aga meie ei ela seal nädalaid, vaid tervelt mitu-mitu kuud.

Ma ei osanud kodusolemist enne ühiselamus elamist eriti hinnata, kuid mida rohkem ma seal väikeses toas olin, seda rohkem hindasin nädalavahetusi, mil kodus oma toas sain olla. Kodus on hoopis teine atmosfäär. Minu jaoks tekitas ainuüksi mõte kodust väga suure eufooria, kui koolipäevade lõpuni olid veel loetud päevad.

Tavaliselt olen suvel lihtsalt puhanud - käinud laagrites, olnud sõpradega, tegelenud muusikaga ja lihtsalt olnud. Eelmisel suvel mõtlesin aga ka tööle minna ning selleks valisin maasikate korjamise. See on noorte poolt üks tahetumaid töid, sest sinna on lihtne saada. Eriti seal ei teeni ja vähemalt seal, kus mina käisin, oli palju töötunde ning maksti ülimalt vähe...Suhteliselt ainult söögiraha ja natuke peale ka. Kauaks sinna ei jäänud. Igatahes on selge, et maasikaid enam korjama ei lähe, kuid see suvi tahaks siiski mingit tööd teha. Parim variant oleks klienditeenindus, kuid eks näha ole, kuidas läheb.

Tahan suvel muidugi eelkõige hästi palju puhata ja hobidega tegeleda. Sügisest tuleb taas ühiselamus elada ning selleks ajaks on vaja ennast korralikult energiat täis laadida.

Suvi on aeg, kus on kogu aeg selline mõnus tunne sees ning saab teha, mida iganes hing ihkab. Aga ma arvan, et mingi osa sellest puhkusest võiks kuluda ka töötegemisele, sest peale töökogemuse saab ka natukene taskuraha. Aga töö peab olema meeldiv, sest sügisest teevad niigi enamus meist seda, mis meile ei meeldi. Suvel peab tegema siiski kõike seda, mis meile meeldib ning nautima igat päeva nagu oma viimast!