Paari aasta eest võitis Eurovisiooni lauluvõistluse Conchita, kes esines mitte pelgalt laulja, vaid omalaadse kunstiteosena. Tema ja teised praeguse ja varasema popkultuuri fenomenid, nagu David Bowie, Grace Jones, Boy George, mängivad enda imagot luues meie ettekujutustega soorollidest. Nad õrritavad vaatajat ja laiendavad tema ettekujutust täiuslikkusest.

Ümberhindamise aeg

See on ühtaegu lihtne ja sügav mäng, mida need kehakunstnikud mängivad. Aga tõsiasi, et ka ühiskonnas on aktuaalne soorollide ümberhindamine, pani Lääne-Euroopa keelte ja kultuuride õppekava õppejõud ja üliõpilased otsima mõnd vaatenurka, mis aitaks neid küsimusi mõista.

Alates 2016. aasta sügissemestrist toimuvad Tallinna Ülikooli Lääne-Euroopa keelte ja kultuuride bakalaureuse õppekaval ühisseminarid, kus inglise, prantsuse, itaalia, saksa ja hispaania erialade üliõpilased üksteisele enda kultuuriruumist pärit tekste, müüte ja seisukohti tutvustavad.

Seni on tegeldud riigihümnide, 20. sajandi manifestide ja utoopiatega. Sellekevadiseks teemaks sai valitud „Androgüünsuse ja soolise määramatuse kujutamine Lääne-Euroopa kirjanduses ja kunstis“. Mõeldes androgüünsuse ja soolise määramatuse üle, hägustame teatud mõttes piirid ja anname vabaduse mõelda, mis oleks, kui inimene oleks üks – mees ja naine, naine ja mees, mõlemasooline ja sootu üheaegselt.

Ole see, kes soovid

Kommenteerides seminaris kogetut, kirjutavad inglise keele ja kultuuri üliõpilased Kristina Kniga, Anastasia Gretshishkina ja Svetlana Hatšaturjan: „Androgüünsus tuleb kreekakeelsetest sõnadest anêr, andros (mees) ja gynê (naine). Androgüünid on inimesed, kellel on nii mehelikke kui ka naiselikke omadusi. See võimaldab neil jätta enda sugu määramata, olla nii mees kui ka naine koos või siis mitte kumbagi. Androgüüni sümboliks oli vanasti ring, mis tähistab täiuslikkuse ideaali.“

Oluliseks võimaluseks, mida androgüünsus pakub, peavad üliõpilased sellega kaasnevat vabadust: „Androgüünsus laseb inimestel enda soolisi rolle määrata vaimse tunnetuse järgi ja mitte geneetiliste faktide põhjal.“

Ka saksa keele ja kultuuri eriala üliõpilase Lilian Karro sõnul oli seminari teema tänapäeval aktuaalne, sest seoses võrdõiguslikkusega ei taha paljud noored enam järgida tüüpilisi soorollidele omistatavaid omadusi.

Gloria Soobik hispaania keele ja kultuuri erialalt tõi esile: „Üllatav oli androgüünsuse teema pikaajaline ajaloos esinemine, nt Vana-Kreeka mütoloogias esinev hermafrodiit, kastraadid itaalia ooperilavadel, Oscar Wilde’i „Salome“ ja „Dorian Gray“. Ümberkehastumine on tingitud tähelepanu äratamise ja kujutletava ideaali loomise soovist.“

Murranguline hetk?

Seminaris käsitletud mitmetest ilukirjanduslikest teostest toodi veel esile Honoré de Balzaci „Sarrasine“, Virginia Woolfi „Orlando” ja Thomas Manni „Surm Veneetsias“.

Saksa keele kõrvaleriala üliõpilane Jaanus Reisser märkis, et eriti jäi kõlama androgüünsuse mõiste sisu ja tähenduse muutumine läbi aja, eriti ühiskonnas soorollidele kehtivate sotsiaalsete normide ja ootuste osas, ja küsib, kas oleme momendil väga esil oleva sooneutraalsuse teemaga jõudnudki androgüünsuse ajastuni?

Lõpetuseks Gloria Soobiku hinnang seminarile: „Üks põnevamaid seminare, millest mul oli võimalik osa saada.“

Jaga
Kommentaarid