Tantsu keel on väga eriline, selles saab edastada sõnumeid ja emotsioone, mida näib raske sõnadesse panna või mille sõnastamine võtaks lihtsalt asjatult palju aega. Pealegi võivad sõnad nii mõnigi kord devalveerida sügava tunde – seda eelkõige siis, kui oled mitte poeet, vaid tantsija, liikumiskeele kõneleja.

Liikumiskeele omandamiseks peab Olleski väitel olema nii füüsilisi kui ka vaimseid eeldusi. Ballett eeldab liigeste hüpermobiilsust, kerget luustruktuuri, rutiini talumist, musikaalsust, kujundlikku mõtlemist ja rafineeritust, improvisatsiooniline tants ootab väga mitmekülgset kehatööd, kohanemisvõimet, ehedust ja kohalolu.

See, milline tulemus saavutatakse, oleneb väga palju õppija vaimsest küpsusest. On hea ütlus, et õpetaja võib näidata, kus Kuu asub, kuid Kuuni peab pürgima siiski õpilane ise. Jah, sünniga saadakse väga palju kaasa, aga kõik anded realiseerib ikka inimene ise. „Huvi ja sisemine motiveeritus peavad olema, muidu sellel alal vastu ei pea,ˮ kinnitab Ollesk.

Muidugi peab Tiina Ollesk tantsu eriliseks. „Tantsu mõistame kinesteetilise taju kaudu,ˮ selgitab ta. „Inimene, kes tõesti näeb tantsu (aga võib ju ka vaadata ja mitte näha!), tajub liikumist ka oma kehas. Tegelikult on kõik siin maailmas liikumises (vesi, taimed, õhk, aga ka meie emotsioonid ja mõtted) ja tants peegeldab seda. Tantsu sõnumid ei ole üksüheselt tõlgendatavad, nendes on palju võimalusi isiklike kujundpiltide tekkeks. Aga see arendab aju ja emotsionaalset intelligentsust ning ka empaatiatunnet. Nii on loogiline, et tantsu kui loovat kunsti mõistetakse paremini emotsionaalselt küpses ühiskonnas.ˮ

Keha allub mõistusele ja mõistus allub vaimule. Eelkõige peab tegema tööd oma vaimuga, et olla heas kontaktis mõistusega ja saada kehaga targalt hakkama.

Tiina Ollesk, Tallinna Ülikooli tantsukunsti dotsent ja Fine 5 Tantsuteatri asutaja. TLÜ 2007, koreograaf-lavastaja.

Jaga
Kommentaarid