Kuidas avastasite enda jaoks hooldustöötaja eriala?
Anna: Töötasin varem õmblejana ja tundsin, et tahan midagi oma elus muuta. Näiteks õppida mõnda teist eriala. Seetõttu pöördusin Töötukassase, kus mulle pakuti hooldustöötaja eriala kursuseid. Nii ma hooldustööni jõudsingi.
Kadri: Sattusin selle töö peale täiesti juhuslikult, ma ei mõelnud kunagi, et minust saab kindlasti hooldustöötaja. Nüüd, kui ma sellel alal töötan, olen aru saanud, et see töö sobib ja meeldib mulle. Nii julgustaski tööandja, SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus mind eriala õppima minema. Ja mina haarasin sellest võimalusest kinni. Koolis olles veendusin veelgi, et olen valinud õige ja endale sobiva eriala.
Minu arvates võiks rohkem noori hooldustöötajaks õppida, kuna see töö on niivõrd tänuväärne ja kolleegid on südamlikud inimesed. Kes vähegi tunneb soovi inimesi aidata ning omab tugevat närvi ja rahulikku meelt, sobib igati sellele ametile.

Kuidas leidsite tee töökohapõhise õppeni?
Kadri: Ka töökohapõhise õppeni jõudsin tänu tööandjale, kes arvas, et võiksin end arendada ja just töö kõrvalt õppima minna. Kuna mul ei olnud veel piisavalt kogemusi hooldustöötajana, tundus see väga hea mõte olevat. Täna ei kahetse ma sugugi seda otsust, sest tänu koolile olen juurde õppinud väga palju uusi teadmisi, mida rakendan ka oma igapäevatöös.
Anna: Minule soovitas töökohapõhist õpet üldisemalt üks tuttav. Seejärel aitas mind Töötukassa, pakkudes esmalt ühekuulist praktikat AS Valga Haigla juures. Selle kuu aja jooksul, kui sain hooldustöötaja ametit proovida, mõistsin, et see töö meeldib mulle. Töötan ja nüüd ka õpin siiani samas töökohas, kus toona praktikandina alustasin.

Töökohapõhises õppes tuleb aega jagada töökoha ja kooli vahel. Kuidas teie õppetöö tavaliselt välja näeb?
Kadri: Meie õppegrupi õppetöö toimub Viljandis, mis on nii minu kodule kui ka töökohale suhteliselt lähedal, vähemalt ei ole kaugele sõitmist. Tunnid toimuvad igal esmaspäeval kell 9. Õppetöös on rohkelt praktilisi ülesandeid, aga päris palju ka teoreetilist poolt. Minu meelest on see hea, sest mida rohkem antakse õppida, seda rohkem me ka õpime. Enamikes ülesannetes kujundame meeskonnatööoskust, mis tuleb hooldustöötaja töös ainult kasuks. Nii õpime rohkem ka üksteist tundma. Hetkel on muidugi veel suvevaheaeg ja kool hakkab uuesti 5. septembril.
Anna: Mina pean tundides osalemiseks veidi sõitma, sest õppetöö toimub meie õppegrupil Hummuli vallavalitsuse majas. Kõik õpetajad on toredad ja tunnid kaasahaaravad. Ka minu töökohas on väga tore kollektiiv ning iga tööpäev on huvitav.

Milliseid kogemusi olete õppe käigus juba omandanud? Kas olete juhendajate toel selgeks saanud ka mõned praktilised nipid? Millised?

Anna: Olen õppinud, kuidas patsientidega suhelda, kuidas neid aidata ja mõista, olles seejuures empaatiline. Väga palju on igapäevatöös kasu ergonoomilistest võtetest.
Kadri: Tänu koolile olen omandanud väga palju uusi teadmisi erinevatest hooldustöö valdkondadest, nagu esmaabi õigesti andmine, haigused ja nende ennetamine, erinevad sotsiaalteenused ja -toetused, laste areng ja kuidas eakatele inimestele inimväärset elu pakkuda jne. Praktilise poole pealt on meile õpetatud ergonoomikat, kus oleme teada saanud, milline on õige ja mugav asend kliendile, kes näiteks sööb või keda parasjagu pestakse. Meile on räägitud ka õigetest töövõtetest, et me endile haiget ei teeks või vigastust ei saaks.

Kuidas Sa end töökohas õppides tunned — kas oled pigem õppuri või kolleegi rollis?
Anna: Olen esimesel kursusel õppinud palju uusi asju ning tunnen ennast juba nagu kolleeg.
Kadri: Ka mina tunnen ennast töökohas ikka rohkem kolleegina.

Mis teile töökohapõhise õppe juures kõige rohkem meeldib?

Kadri: Minu arvates on selline õppevorm väga hea ja mugav, sest õppetöö toimub ainult kord nädalas ja kooli kõrvalt jääb piisavalt aega tööl käimiseks. Minu meelest aja jagamise ja planeerimise võimalus töö ja kooli vahel ongi kõige meeldivam asi töökohapõhise õppe juures.
Anna: Mulle meeldib samuti, et saan juba õpingute kõrvalt reaalseid tööülesandeid täita ja patsientidega suhelda. Töökohapõhises õppes on tegelikult oluline, et meeldiks nii töö kui ka erialane õpe.

Millised on teie tulevikuplaanid?
Anna: Tulevikus tahaksin edasi õppida ja saada õeks. Töötada sooviksin ikka Valga Haiglas.
Kadri: Mina oma tulevikuplaane väga pikalt ette ei tea, aga seda oskan kindlasti öelda, et hooldustöö on minu õige amet ja see on töö, mida mulle meeldib teha. Kindlasti tahaks ka end pidevalt edasi arendada. Olen veel piisavalt noor ning jõuan ilmselt erinevaid ameteid proovida. Küll aga tean, et jään kindlasti sotsiaalvaldkonda.

Valgamaa Kutseõppekeskuse õppekorraldusspetsialist Kärt Kuvvas-Mekk:
Töökohapõhise õppega paraneb õppurite tööalane konkurentsivõime. Kui meiegi koondame tööandja, töövõtja ja kutseõppeasutuse jõud töökohapõhise õppe väljaarendamiseks, siis suudame muuta oma töötajate kvalifikatsiooni tööturu ja ühiskonna vajadustele paremini vastavaks.
Kuna töökohapõhine õpe on Valgamaa Kutseõppekeskuses hästi toimiv ja jätkusuutlik ning töökohal toimuva õppega saavad ettevõtjad koolitada täpselt oma vajadustele vastavaid töötajaid, siis usume pikaajalisse koostöösse meie partneritega.

SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus juhatuse liige Marika Tirmaste:
Töökohapõhisel õppel on mitu väga head külge just tööandja jaoks.
Esiteks, investeering tulevikku. Olen uhke selle üle, et meie asutus on üks edumeelsetest ettevõtjatest, kes on huvitatud oma töötajatele arenguvõimaluste pakkumisest. Kutseoskused omandanud töötaja on tööturul hinnatum, tööandja kasu seisneb selles, et omandatud teadmised ja oskused võimaldavad töötajal oma ülesandeid teadlikumalt ja efektiivsemalt täita.
Teiseks, tööandja vajadustele vastav õppekava. Töökohapõhise õppe plussina võib välja tuua tööandja vajadustega arvestava õppekava. Valitseb nii-öelda teooria ja praktika tasakaal. Kuna 2/3 õppest toimub tööandja juures, siis saab töötaja õpitut praktikas kohe järele proovida. Õppima asumisel võtab kool arvesse töötaja varasemat kogemust ja läbitud koolitusi. Õppe lõpetajad omandavad Kutsekoja poolt tunnustatud kutse.
Kolmandaks, paindlik ajakava ja riiklik rahastus. Õppetöö paindlik ajakava sobitub hästi töögraafikuga, samuti on võimalus õppida kodukohas. Töökohapõhine õpe on riiklikult rahastatud ning õppija ja tööandja jaoks praegu tasuta. Tavapäraselt on erialased koolitused kallid ja tööandjal ei ole võimalik sellises mahus neid töötajatele korraldada.
Neljandaks, boonus — rutiinist välja. Koolis käimine on hea vaheldus tööle ning kõige olulisem pluss õppijatele on kogemus- ja mõttevahetus, sest kõik juba töötavad sellel erialal. Koos õppimine loob soodsa võimaluse ka sõpruskonna laienemiseks.