Trafficu trummar Borka võitlusest vähiga: sellised haigused muudavad sind terveks eluks, sa ei ole enam kunagi endine
2015. aasta novembris järsult haigestunud muusik ei mõistnud, millest tal pidevalt palavik tekib ja pöördust arsti poole. Määratud antibiootikumikuur aitas ning õige pea tundis ta ennast juba piisavalt tervelt, et lõunamaale reisida. Seal tulid palavikuhood tagasi: "Ma mõtlesin, et see on mingi troopiline viirus." ja talle määrati uus ravikuur, seekord haigus ei taandunud.
"Lõpuks oli asi päris hull, ma ei saanud öösiti magada ega olla ja siis ma läksin ise juba haiglasse." Muusikul diagnoositi kasvaja, mis haarab eelkõige lümfisõlmi- Hodgkini lümfoom. Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Ross tõdeb, et selle haigusega ei saa ennustada, kuidas ja kellel see avaldub: "Alatüüpide prognoos, ravi, esinemissagedus, vanuseline sagedus, need täiesti äärmusest äärmusesse. Me räägime teatud juhtudel täiesti kroonilisest haigusest, mis võib kulgeda aastakümneid. Me räägime teatud juhtudel agressiivsest, ääretult kiire kuluga haigusest, mis sõna otseses mõttes kasvab ja levib päevadega."
Ainukeseks ravimeetodiks oli keemiaravi, mis tõi endaga kaasa veel ühe negatiivse üllatuse: "Selgus tegelikult, et mul on 4. staadium." Borka meenutas, et ta ei teadnud kunagi ette, milline homne päev on: "Ma ei osanud öelda inimestele, kas ma saan homme kodust välja, kas ma saan midagi teha. Ma hakkasin kõiki neid kontserte, mis mul olid plaanis, hakkasin ära ütlema."
Esimene keemiaravi tehtud 2016. aasta aprillis, kuid taastudes tekkis raviainete suhtes vastureaktsioon: "Huvitav asi, põlved valutasid. Põlved, mitte midagi muud, aga valutasid niimoodi, et ma ei saanud absoluutselt mitte midagi teha." Ravimid vahetati ja olukord paranes, olenemata sellest oli päevane manustatav kogus meeletu: "Ma arvan, et seal kokku iga päev, ma sõin mingi 40 tabletti."
Muusik viidi operatsioonile, mis uuringute kohaselt toimis, kuid hemoglobiini tase oli nii madal, et enesetunne hoopis halvenes: "Hapnikku ei ole. Ma elan siin teisel korrusel, siin on täpselt kolm treppi üles tulla. Jalutad ühe trepi ära, puhkad minuti, siis lähed veel. Ja niimoodi võibolla 5 minutiga saad teisele korrusele."
Lõpuks andis haigus keemiaravile alla, kuid tekkepõhjust ei saagi teada: "Stress on üks faktor, mis võib päriselt ka tekitada sellise haiguse."
Nüüd tahab Borka teistele rasket haigust põdevatele inimestele toeks olla: "Kui mina omalt poolt saan selle intervjuuga näiteks teha midagi sellist, et ma saan kedagi aidata, kas sõnaga või vahet pole millega, siis on juba seda väärt. Ma olen Facebookis täitsa olemas, et ma olen valmis suhtlema ja ma tean, et see aitab."
