Pikemat aega on aktuaalne olnud teema algklasside laste koolirõõmu kohta. Tihti viivad seda rõõmu alla nii kooli hindamissüsteem kui ka erinevad ülemäärased nõudmised. Üheks suureks probleemiks on aga ka algklasside õpilaste koolikottide raskused. See mõjutab nende rühti juba varakult ja võivad tekitada pikemaajalised tüsistused. Oluline on varakult koormust vähendada, tunniplaani korrigeerida ning anda võimalused kooliasjade hoidmiseks kooliruumides. Selleks peavad koostööd tegema nii koolijuhid, lapsevanemad ning ka õpilasesindajad. Koolikottide kaalumine on üks võimalustest aidata sellele koostööle kaasa ning analüüsida, kas ranitsate raskuse probleem on aastate jooksul paranenud.
Uuendusena kaalume 2016. aastal mõnes koolis ära ka õppematerjalid, mis selleks konkreetseks päevaks vajalikud on. Selle põhjal saab analüüsida, kas koolikottide raskus tuleneb põhiliselt õpikutest ja kui palju tohiks olla koduseid töid, et ranitsad lubatud raskuses püsiksid.
Suurim eesmärk oleks jõuda sellisesse olukorda, kus koolilastel on mugav ja lihtne koolis käia, sest neid ei piira koolikoti raskusest tulenevad mõjutused. Selle tagajärjel on neil rohkem motivatsiooni ning omakorda tõstame ka koolirõõmu, mis mõjutaks noori mitmest kooliastmest.
Koolikottide kaalumise kampaania kestab terve nädala vältel. Kampaanias osalevates koolides on vabatahtlikud õpilased, kes ranitsate kaalumist algklasside seas läbi viivad. Algklassi õpilaste koolikotte kaalutakse igas õppeasutuses ühe korra. Saadud tulemused saadetakse Eesti Õpilasesinduste Liidu tegevmeeskonnale, kes võrdleb ja analüüsib eelmise aasta andmeid selle aasta tulemustega. Kampaania lõpuks selgub, kas ja kui palju on tulemused võrreldes eelmiste aastatega muutunud.

“Eelmiste aastate kaalumiste tulemused on kõike muud kui ootuspärased. 2014. ja 2015. aastal kaaluti kokku ligi 4500 koolikotti, kokku 24 erinevas Eesti koolis. Mõlemal aastal lubatud raskust ületanud ranitsaid oli umbes 65%. Tervisekaitsenõuded kooli päeva- ja õppekavale reguleerivad, kui palju tohib kaaluda õpik ja kui raske võib olla koolilapse ranits või portfell. Koolitarbeid täis seljakott ei tohiks ületada 10-15% lapse kehakaalust. Kuna esimestel kooliaastatel tohib koolikoti raskuseks olla 3-4,5 kg, on oluline, et koolikott ise oleks valmistatud kergest materjalist. Maksimaalne koti kaal tühjalt on umbes 1 kg. Heameel on aga selle üle, et juba kolmandat aastat järjest juhivad õpilased ise probleemile tähelepanu ja kaasõpilaste koolikotid on jätkuvalt luubi all,” selgitab kampaania läbiviimise vajalikkust ning põhjust Õpilasliidu avaliku poliitika juht Dauri Paškovski.

Kampaaniat viib läbi Õpilasliidu avaliku poliitika valdkond 10.-14. oktoobril järgmistes koolides: Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Kiili Gümnaasium, Tartu Descartes’i Kool, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool, Vana-Vigala Põhikool, Kärdla Põhikool, Tarvastu Gümnaasium, August Kitzbergi nim. Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Kuressaare Vanalinna Kool, Paide Gümnaasium.

Õpilasliit kutsub üles ka teisi koole, eesotsas õpilasesindusi, võtma üles kampaania ka oma koolis ning tulemusi Õpilasliiduga jagama.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-¬, kutse- ja erihariduskoole. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.