Tüdinud noor: villand on sellest, et iga kooliteemalise artikli all on kümneid kommenteerijaid, kes ülistavad oma nõukaaegset haridussüsteemi

 (297)
Sul on arvamus? Tahad seda avaldada? Kirjuta noortehaal@delfi.ee
Kool
KoolFoto: Ester Vaitmaa

Paljud on kindlasti kuulnud, kuidas emad-isad ja eelkõige vanaemad-vanaisad räägivad, kuidas nõukaajal pidid inimesed koolis ikka palju rohkem pingutama. Arvan, et ajad on kõvasti muutunud ja pole praegusel koolielul häda midagi.

Veider, et mõnedele vanematele inimestele on jäänud mulje nagu praegu ei peaks koolis mitte midagi tegema. Arvatakse, et käime seal justkui lulli löömas ja päevad saadetakse niisama mööda.

Ühtpidi võib see tõsi olla, sest paljustki oleneb distsipliin koolist ja õpetajast. Kes on ikka mudalaisk, midagi teha ei viitsi ja on sattunud kooli, kus keegi kaikaga ka taga ei aja, siis see saabki kahed, kukub läbi või siis veavad mõned õpetajad ta kahjutundest põhikooli lõputunnistuseni välja.

Seevastu on aga väga palju teha nendel, kes õpivad. Jah, on tõsi, et praegu saavad õpilased kasutada suure abimehena nutitelefone ja guugeldada. Öeldakse, et nüüd ei pea keegi midagi pähe õppima, sest võta taskust telefon ja otsi. Samas säästab aga guugeldamine palju aega. Kujutagem ette, kui peaksime võtma raamaturiiulist paksu entsüklopeedia. Palju rohkem kuluks aega. Lisaks on vajalik oskus leida informatsiooni ja sellest arusaada. Kas siis ligipääs informatsioonile on halb ja muudab inimesed kohe lolliks?

Siis on alati neid, kes ütlevad, et oi, nende ajal oli hoopis nii ja naa, saadi hakkama ja mida need tänapäevased lumehelbekesed virisevad. Aga paneme tähele, et see oli nii nende ajal. Elu, kombed ja aeg on kõvasti muutunud.

Seotud lood:

Vahel jääb inimeste juttudest mulje, et nõukaajal aeti kõiki lolle ja laisku palju rohkem kaikaga taga, et nendest midagigi saaks. Peale põhikooli pidid omandama kesk- või kutsehariduse ja minema tööle. Jah, kindlasti on ka neid erandeid, kes kuidagi viilisid, aga räägime ikkagi asjadest laias laastus.

Võib-olla on tänapäeval ikkagi hea, et inimesed saavad minna ka tugevamasse kooli, kus nõutakse rohkem ja hea hariduse nimel pingutada. Võib-olla ongi nii ausam, et kõrghariduseni jõuavad valdavalt need, kes on selle nimel tööd teinud.

Äkki võiks vastukaaluks öelda nõukaaja haridussüsteemi pooldajatele, et kui mingi põmmpea suruti läbi kooli ja ta sunniti minema kuskile tööle, siis kas see pole mitte poputamine? Mis siis, et oled rumal ja vaevalt veeti sind asjadest läbi, aga näed, pole hullu, seal tehases saad ikka töö. Äkki just selline suhtumine andis laiskadele indu, et näed, polegi hullu, kui ma ei viitsi õppida, niikuinii suunatakse mind kuskile tööle ja midagi hakkan ikka tegema.

Suhteliselt villand on sellest, et iga kooliteemalise artikli all on kümneid, kes ülistavad oma nõukaaegset haridussüsteemi.

2quick start
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare