Sageli juhtub, et neid, kes ajakirjapiltidelt vastu vaatavad, ei peeta justkui päris reaalseteks inimesteks. Pigem on nad nagu mingid meediaproduktid, keda kõik arvavad läbinisti tundvat ning keda võib vastavalt tujule piiritult jumaldada või siis ...
Sageli juhtub, et neid, kes ajakirjapiltidelt vastu vaatavad, ei peeta justkui päris reaalseteks inimesteks. Pigem on nad nagu mingid meediaproduktid, keda kõik arvavad läbinisti tundvat ning keda võib vastavalt tujule piiritult jumaldada või siis lõpmatuseni kritiseerida (kallid Kroonikas esinejad, ärge lugege anonüümseid netikommentaare!)
Tavaliselt ei mõelda ka sellele, et rajule rocklauljale või glamuursele diivale hoiab kusagil kaadri taga pöialt ema, kes tunneb hoopis teistsugust Anut, Merlet, Lead või Marikat. Tänases Kroonikas räägivad tuntud tütarde emad oma laste kohta tänuväärseid «saladusi» ning avardavad niiviisi meiegi ettekujust neist, keda ajakirjanduse kaudu arvame ammu tundvat. Seetõttu kerkivad skandaalsuse kõrvale heldus ja avatud hing, punaste huulte ja kõrgete kontsade tagant paistab aga koduhoidja ja meisterkokk. Lisaks ühendab neid kõiki see, et nad on oma emadele head tütred ja ka ise head emad. Need kaks poolt tunduvad tänase «uurimuse» põhjal lausa kokku kuuluvat.
Täpselt samasugust «mündi teist poolt» tunnevad meiegi emad. Ja on täiesti loomulik, et nad peavad meid ikka natukene andekamaks, ilusamaks, targemaks ja paremaks, kui me võib-olla tegelikult oleme. Just see nende vankumatu usk oma lapsesse aitab vahel lausa mägesid liigutada. Kuigi ega ema seda mäge ei vajagi. Talle piisab sellestki, et me ise tuleval pühapäeval tema juurde jõuame…
