Nõuab julgust otsustada omaette olemise kasuks, nii et jätad end vabatahtlikult ilma jagatud otsuste ja vastutuse kergendusest, enesearmastust toestavast teise inimese imetlusest ja kiitusest.
Aga seda selleks, et jätta endale sihtide ja elutunnetuse kujunemise perioodiks vabadus saada selliseks, nagu oled kõige tõenäolisemalt määratud saama. Kui ei ela enesele loomuomaselt, hakkab millalgi piiskadena tilkunud teadvustamata rahulolematus nii tugevasti õõnestama, et sinust ei kuku lahti vaid paar tükki, vaid pudened täielikult. Ja siis on seda jama üle mõistuse ja kohutav lappida, kui juba on mängus ka laste heaolu ja tsementeerunud elustandardid.
Liisi Koikson on võtnud aja olla iseendaga, kõrvalmõjudest kallutamata. Olles elus ise täpselt samas seisus, olen kah seda meelt, et üksiolemine pole midagi kurba. Iseolemine setitab mõtteid ja valmistab ette tulevikus õigesti ja õigete inimeste jaoks hea kaaslane olema. Ja hakkad mõistma, missugused inimesed seda sulle võiksid olla. Mitte et tulevikus enam midagi ümber mõtlemist ei vajaks, aga oluline on jalge alla saada eneseusalduse vundament. Liisi lihtsalt särab, kõkutab naerda ja on läbinisti ärgas. Tal on iseendaga huvitav ja rõõm eluvaimustust jagada.
