Ülikool õpetab äri sotsiaalprobleeme lahendama

Tallinna Ülikooli soovib kasvatada maailmamuutjaid, kes paneksid tähele enda ümber toimuvat ja tahaksid pakkuda ühiskonnale midagi erilist. Kool on teinud targa eduviisi edendamiseks arvestatava hüppe: esimesi samme astub eriala, mis õpetab äriettevõtete loogikat sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Sellele on oma rahvusvahelise kogemusega kaasa aidanud ühiskonnateaduste instituudi lektor Zsolt Bugarszki, keda võib samuti maailmamuutjana tituleerida.

„Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad nagu iga teine eraettevõte, kuid ühe suure erinevusega – aktsionäride kasumi asemel püüdlevad nad inimeste ja keskkonna heaolu poole,“ sõnab ungarlasest maailmamuutja.

Zsolti sõnul on sotsiaalse ettevõtluse temaatika Euroopas tuule tiibadesse saanud tänu 2009. aastal maailma tabanud majanduskriisile, mille järel kasvas rahulolematus globaalse majandussüsteemi toimimisega. Nüüdseks on inimeste huvi kõikehõlmavate ja pluralistlike majandussüsteemide vastu märgatavalt kasvanud.

See huvi on loonud olulise põhja ka magistrihariduse pakkumiseks, mis soovib Zsolti sõnul muuta sotsiaalse ettevõtluse õpetamise ülikoolis justkui loomekeskuseks. „See astub akadeemilise hariduse pakkumisest sammu edasi ning teeb Tallinna Ülikoolist uute ja loovate algatuste keskuse. Neid algatusi toetavad praeguseks hästi toimivad Eesti e-residentsuse ja e-valitsemise süsteemid,“ sõnab Zsolt lootusrikkalt.

Eestis on praegu suurem osa (93%) sotsiaalsetest ettevõtetest mittetulundusühingud või kodanike organisatsioonid, mis töötavad inimeste heaolu, tervise, erinevate sotsiaalsete probleemide ja parema hariduse võimaldamiseks.

„Eesti sotsiaalsed ettevõtted asuvad enamasti kahes suuremas linnas ja on väikesed, ühe kuni nelja töötajaga organisatsioonid. Samas on tõestatud, et majanduslikult on edukad ja jätkusuutlikud need, mis on registreeritud eraettevõtetena ja milles tegutseb suurem arv inimesi,“ sõnas ta.

Eesti sotsiaalsed ettevõtted asuvad enamasti kahes suuremas linnas ja on väikesed.

Seepärast aitab Tallinna Ülikool professionaalidel suurendada võimekust innovaatilisi ideid ellu viia. Rühitakse selle poole, et tulevased sotsiaalsed ettevõtjad suudaksid kombineerida äri võimalused sotsiaalse mõjuga, kaotamata siiski sihikindlust meid ümbritsevate probleemide lahendamisel ja ühiskonnast hoolimisel.

Zsolti sõnul on sotsiaalteenuste valdkonnas innovatsiooni saavutamiseks tarvis head visiooni, eestvedamisoskust ja edukat juhtimist. „Siin kasvanud üliõpilased saavad arendada endas nii nüüdisaegse sotsiaaltöö meetodite tundmist, innovaatilise teenusedisaini oskusi, äriarendus-, turundus-, kommunikatsiooni- ja juhtimisalaseid kompetentse. Sealjuures ei unustata eetikat ja õigust, sest need on asendamatud teadmised erinevate teenuste pakkumisel,“ kirjeldas ta õppetöö käiku ning lisas, et tudengid töötavad enamasti väikestes multidistsiplinaarsetes gruppides ning loovad enda projekte teooriate ja teadmiste baasilt, samas pidevalt arendustööd tehes.

Sotsiaalse ettevõtluse suunaline arendustöö on suur samm akadeemilisuse suunas, mis väärtustab ühiskondlikku mõju. Olulised kontaktid partneritega ning praktikale orienteeritud haridus panustavad mitte ainult akadeemilise teadustöö arengusse, vaid julgustavad sotsiaalseid ettevõtteid, toetavad loovat keskkonda ja innovatsiooni.