Üliõpilaste manifestid tõid välja ühiskonna valupunkte

Antinatsifeminismi manifest, Terveismi manifest, Kuldsekesktee manifest, Postpohhuismi manifest – sellised nimed panid Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuse õppekava üliõpilased enda manifestidele, mis olid inspireeritud sajand tagasi Euroopa intellektuaalide kirjutatud manifestidest.

Futurism, dadaism, sürrealism, ultraism ja imažism sündisid 20. sajandi alguses Euroopas ja Ameerikas noorte ja protestimeelsete intellektuaalide vastusena ühiskonnas toimunud arengutele. Sõda, linnastumine ja tehnoloogia areng tõid kaasa suured ühiskondlikud ja kultuurilised muutused, millele noored kirjanikud ja kunstnikud raevukalt reageerisid. Ning manifestide kirjutamine ei olnud ainult vana Euroopa teema, oma manifest loodi ka Noor-Eesti ridades.

Üle saja aasta hiljem, kevadel 2017, toimusid Tallinna ülikoolis seminarid, mille raames inglise, prantsuse, itaalia, saksa ja hispaania erialade üliõpilased üksteisele esmalt vastavates kultuuriruumides sündinud manifeste tutvustasid ja seejärel ise arutasid, kas Eesti, Euroopa ja maailm vajavad taas manifeste ning mida need sisaldama peaksid. Seminar oli sel õppeaastal alustatud ühisseminaride sarja teine pääsuke – sügisel tegeleti riigihümnide ja -sümboolikaga ning nende rolliga rahvusliku identiteedi hoidjana.

Projekt näitas, et praeguses post-postmodernses ühiskonnas on mitmeid suundumusi, mis püüavad aina keerulisemaks ja ambivalentsemaks muutuvale maailmale lihtsustava ja kontrolliva jõuna vastu astuda – keha- ja tervislikkusekultus, toidu pea religiooni staatusesse tõstmine, poliitiliste äärmusliikumiste lihtsustav sõnum. Kõik need komponendid loovad illusiooni, nagu oleks võimalik maratonijooksu, veganluse ja paremäärmuslusega peatada meid ümbritseva maailma muutumist aina mitmekihilisemaks ja raskemini mõistetavaks.

Üliõpilaste (enese)iroonilise kallakuga manifestid astusid ühiskonna komplekssusele vastu mõõdukuse ja kontrolli nõudmisega, rõhutades rohelist ja tervislikku eluviisi, hoolimist ja tolerantsust. Modernistlik manifest oma teravuse ja kompromissitusega ei ole ilmselt sobivaim žanr tänapäeva noorte vaateid väljendama, kuid samas näitas projekt selgelt, et noortel on elav ja selge soov suunata ühiskonda tasakaalukuse ja mõistlikkuse suunas. Jääme huviga ootama!

Maris Saagpakk
Tallinna ülikooli saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent

Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureusekaval saad valida kuue täismahulise peaeriala – inglise, itaalia, hispaania, prantsuse, saksa või soome keele ja kultuuri – vahel. Vaata lähemalt siit!