Uneteadlased: koolis peaks päev algama kell kümme ja ülikoolis kell üksteist


Uneteadlased: koolis peaks päev algama kell kümme ja ülikoolis kell üksteist
Foto: Shutterstock

Teadlased, kes valmistavad selle väite kinnitamiseks ette laiaulatuslikku uuringut, on öelnud, et kui koolitunnid algaksid kell kümme, võiks see teismelistele palju kasu tuua.

Uuringus viidatakse sellele, et ühiskond pöörab liiga vähe tähelepanu oma kehakellale ja eelkõige teismelistel on hilisem bioloogiline rütm. See tähendab, et kui nõuda neilt varajast ärkamist, võib see põhjustada magamatust, mis omakorda võib avaldada mõju õppimisele ja tervisele, vahendab Kliinik.ee.
Uneekspert dr Paul Kelley ütles, et faktiliselt kaotavad teismelised kuni kaks tundi und ööpäevas, mis on tema sõnul suur ühiskondlik probleem.

Foto: Shutterstock
Seotud lood:


Meie kehakell lööb ööpäevase rütmi taktis, mis tekitab teatud geenide perioodilist tegevust (kord funktsioneerivad kiiremini, kord aeglasemalt), aga ka meie kognitiivse võimekuse, ainevahetuse jms tõusu ja mõõna.

Paljudes asjades elus, eriti teismeeas, on organismi rütmi ja tüüpilise tööpäeva vahel lahknevus.
Paul Kelley sõnul ei sobi varane tõusmine tegelikult suurema osa 10–55-aastaste inimeste kehakellaga.

Kelley ja tema kolleegid, sealhulgas tuntud Oxfordi uneteadlane prof Russell Foster, väidavad, et koolis peaks päev algama kell kümme ja ülikoolis kell üksteist, et see sobituks paremini teismeliste ning noorte täiskasvanute ööpäevase rütmiga.