1. Järgmiseks Gordon Ramsayks? Saab, aga samm-sammult.

Tippkokaks kujunemine ja õppimine võtab aega, nagu igal teisel erialalgi. Tuntus ja kõrgelennuline karjäär ei tule üleöö. Sellegipoolest võib alustav kokk, kelles on palju tahet, kirge ja loomingulisust, üsna kiiresti tippu jõuda. Praegugi on Eestis palju andekaid noori, kellel on oma restoran. Teisalt töötavad kokad lisaks restoranidele ka väiksemates toitlustusasutustes, lasteaedades, koolides ja suurköökides, kus on kokatööl väga oluline roll.

2. Moevool köögis

Kindlasti tuleb köögiski trende jälgida, kuid oluline on leida põhivoolu juures enda nišš või omapära. Tänasel päeval võib eesti köögis täheldada juurte juurde tagasi tulemist – taas on au sees marineerimine, konserveerimine, hapendamine jne. Kui näiteks 10-15 aastat tagasi oli restoranide peamiseks liharoaks sisefilee, mis praeti kiirelt mõlemalt poolt, siis täna eelistatakse sitkemate lihatükkide moorimist või hautamist.

3. Oma toorainet tuleb tunda!

Tänapäeva koka üks põhilisi väljakutseid on oma tooraine tundmine. Esiteks peaks iga kokk teadma, millist toorainet mil moel on võimalik töödelda. Teisalt on äärmiselt oluline loomingulisus, leidmaks tavapärasele toorainele uusi kasutus- ja valmistusviise. Jätkusuutliku tarbimise toetamiseks oleks hea teada ka oma tooraine päritolu. Öko- ja mahetooted on viimasel ajal üha enam hinnas ning järjest rohkem restorane tellivad oma tooraine otse talunikelt.

4. Klient ei otsi kõhutäit, vaid elamust

Kliendid muutuvad nii toidukultuuri kui ka toitumise osas aina teadlikumaks. Restorani ei minda enam lihtsalt kõhtu täis sööma, vaid midagi uut, põnevat ja nauditavat otsima. Tihtilugu oodatakse, et lisaks maitsemeelele puudutataks ka ilumeelt ning pakutaks elamust.

5. Eesti toidukultuur on rikkalik

Teada-tuntud prantsuse köök on küll väga traditsiooniline, kuid võib kindlate reeglite tõttu üsna igav olla. Eestis otsitakse pidevalt uusi võtteid ja maitseid ning pakutakse võimalikult mitmekülgseid roogi. Eesti köök suhestub eeskätt hetkel kogu maailmas laineid lööva Põhjamaade köögiga. Kindlasti on Eesti tipprestoranid väga heal tasemel nii toidu maitse kui ka välimuse poolest.

6. Soolomängijad mängivad üksi

Professionaalse koka töö eeldab head koostöö- ja suhtlemisoskust. Toitlustusasutuses on lisaks peakokale veel palju abilisi, nagu nõudepesija, klienditeenindajad, abikokad jne. Ennast turundada ja esindada peab aga oskama. Tänases restoranimaailmas on väga oluline avalikkust ja ka toitlustusasutusi enda tegemistega kursis hoida.

7. Hobikokk vs õppinud kokk

Mitmed kokandushuvilised on haaranud härjal sarvist ning asunud oma roogasid klientidele pakkuma. Hobi- ja õppinud koka ettevalmistuses on aga vahe. Õppinud kokk teab sobilikke tehnoloogiaid ja valmistusviise, toitainete sisaldust toiduainetes, töötlemisprotsesside põhjuseid ja oskab ka seoseid luua, enda tööd planeerida ja analüüsida. Hobikokkade suureks plussiks on aga julgus katsetada ja puhas kirg toidutegemise vastu. Olgu tegemist hobi- või õppinud kokaga, tähtis on hea pingetaluvus, koostööoskus ja vastutusvõime. Kindlasti on koka töös olulisel kohal arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju.