Päeva algab muidugi tavaliselt ja nagu igal lapsel, on ka minul raske ärgata. Kuni 7. klassini pidasin seda ainult enda isiklikuks probleemiks, aga kaheksanda klassi poole pealt sain aru, et asi ei ole vaid minus. Vaba aega absoluutselt pole, sest koju jõudes vaatan õppimist ja mõtlen, et MIDA?!

Praeguseks on koduste tööde hulk kõvasti kasvanud. Võiks ju arvata, et harjutame vaikselt juba eksamiks ja kodutöö on ka eksamiülesannete peale, aga ei. Kui matemaatikas õpetaja abi palud, siis ta vastab 'ma ei ole seda ise 3 aastat teinud, ma ei tea'. No, HALLOO?!

Iga päev näen, et on kas kaheksas või üheksas aines õppida, ja alati pannakse kõik viimasel hetkel sisse: vene keele sõnad suuliselt, kirjalikult, tekst tõlkida ja lugeda; matemaatika see, see, see ülesanne kirjalikult; inglise keelest Powerpoint esitlus; eesti keele kontrolltöö; geograafika, kaarditöö osa 1; bioloogia, jälle kontrolltöö; ajalugu, ülesanded töövihikust. Keemia ja füüsika ja kõik muu lisaks...

Õpetajad, kas te näete meie ülekoormatud e-Kooli? Ma õpin kella kaheni öösel, sest ma lihtsalt ei jõua varem valmis. Mul ei saa olla ühtegi trenni ega huviringi, sest õppida on nii mega palju! Ja siis küsivad mu vanemad, miks mul sõpru pole ja miks ma väljas ei käi. Veelkord, MUL POLE AEGA!

Hetkel on mul e-Koolis 7 hüüumärki, 1 üks ja 1 kaks, paar viit ja üks kolm. Kas see on normaalse põhikooli lõpetaja jaoks normaalne seis? Ei ole, ma tean seda ise ka!

Ma tõesti ei jaksa enam, millal keegi sellest aru hakkab saama?