Poliitiliste skandaalide puhul kasutatakse sellist toredat mõõdikut nagu «rahva õiglustunne». Et kui peaministrile tundub, et mõne ministri käitumine on riivanud müütilist rahva õiglustunnet, siis peab minister tagasi astuma. Kui ei riiva (peaministri a
Poliitiliste skandaalide puhul kasutatakse sellist toredat mõõdikut nagu «rahva õiglustunne». Et kui peaministrile tundub, et mõne ministri käitumine on riivanud müütilist rahva õiglustunnet, siis peab minister tagasi astuma. Kui ei riiva (peaministri arvates), siis ei pea.
Osakesena rahvast kasutan siinkohal võimalust kisada: riivas, Savisaare Keila-Joa majaost riivas minu õiglustunnet! Meie pere soetas ka kaks aastat tagasi uue kodu. Käisime maju vaatamas peaasjalikult just Keila-Joa kandis, Vääna-Jõesuust Laulasmaani. 900 000 krooni eest oleks sealkandis sel ajal saanud suvilakooperatiivis asuva aasta ringi elamiseks ise lipp lipi peal ümber ehitatud majakese. Pisike krunt ja mereni vähemalt paar kilomeetrit. Oleks keegi siis pakkunud mulle Laidoneri suvilat poole miljoni eest, oleks selle mõtlemata ära krabanud ja müüjale head hulluarsti soovitanud. Istusin tol ajal pidevalt kinnisvaraportaalides ja suhtlesin aktiivselt maakleritega. Miks ei müüdud neid maju avalikul turul?
Aga tegelikult on minu ja muu rahva õiglustunne juba niisuguse kooriku ümber kasvatanud, et mingi Savisaare majaost enam eriti ei eruta. Kui veel liigud seltskonnas, kuhu aeg-ajalt natuke inside-infot ka lekib, siis hakkad peagi võimulolijate pirukajagamist enesestmõistetavaks pidama. Kui suurem osa nii teeb, siis järelikult on ju normaalne käitumine?
Ilmselt peabki enamik valijaid seda normaalseks ja poliitikud teavad seda. Kuidas muidu seletada, et kuigi meedia kontrollib korrapäraselt riigikogulaste kuluarveid, ostetakse ikkagi öösiti valijatega kohtumise sildi all bensiinijaamast pitsat ja kokakoolat?! Peaks ka helistama sellele kenale daamile, keda ma viimati Mustamäelt valisin, ja nõudma pardipraadi. Ei ole teda küll nendes naeruväärsetes kallimaga einestajate nimekirjades nägema juhtunud.
Minu tuttavatest lähevad valima seekord vaid need, kellel mõni sõber või sugulane kandideerib. Teised kulutavad kena sügisese pühapäeva otstarbekamalt. Ehk peaks ka maailmavaate ja eetilised mõõdupuud kõrvale heitma ja valima näiteks selle poliitiku, kes mulle enne valimisi parima intervjuu annab?
Elo Odres,
ajakirjanik
