Esmapilgul jääb “Wow!”-st ääretult positiivne mulje — kvaliteetsel paberil, mahukas ja mitmeid erinevaid valdkondi puudutav ajakiri. Kui aga värviliste kaante vahel pakutavaga lähemalt tutvuda, saab selgeks, et “Wow!” vaevleb veel tugevate sünnitusvalude käes.

Palju on erinevatel teemadel artikleid, pilte, õpetlikke jutukesi, kuid neid lugedes jääb mulje, justkui oleks ajakirjanikul intervjueeritavaga kohtudes olnud tohutu ajapuudus ning seetõttu on ka küsitlemine ja artikli viimistlemine pooleli jäänud. Poolikuse-muljega jääb kõige rohkem silma artikkel Hanna-Liina Võsa kogemustest New Yorkis — kaheleheküljelise loo jooksul pole tegelikult suurt midagi öeldud. Ka keeleliselt on artikkel nõrgapoolne, sest kohati peab mõne lause mõttest aru saamiseks seda mitmeid kordi üle lugema ning ka siis jääb segaseks, mida õieti öelda taheti.

Osa lugudest (nt “Jepii! Suveks maale!”) tunduvad ajakirjas olevat vaid ruumitäiteks — mingit iva või põnevat stoorit artiklis ei paista olevat.

Ühele korralikule noortelehele kohaselt on olemas ka murekirjade rubriik, kus noored ajakirjategijad seekord ilmselt oma isikliku fantaasia valla lasknud  — “päris” murekirjade kohta on kolm trükitud probleemi liiga standardsed ning keelekasutuski viitab väidetust vanema inimese autorlusele.

Pisut koolileheliku mulje jätab see, et artiklite kangelasteks ning moe ja ilu osa modelliks on ajakirja tegijad ise. Muidugi on Kiwa huvitav persoon ja ega Kristiina Heinmetsa välimuselgi viga ole, kuid mulje, justkui teeksid nad ajakirja peamiselt iseenda eksponeerimiseks, pole kuigi hea.

Väikeste puudujääkide kõrval on uuel noortekal ka väga palju positiivseid külgi. Esmalt on teemadevalik väga lai — persoonilugudest mootorrataste, arvutimängude, reisimise ja jalgpallini. Ilust, moest ja testidest rääkimata. Eriti meeldiv on see, et lugemist jätkub ka nooremale meessoole, sest just see on valdkond, mis Eesti ajakirjandusturul nõrgalt esindatud.

Moe ja Ilu osas rõõmustab lugejat, et tutvustatavate kosmeetikavahendite ja rõivaste valikul on arvestatud lugeja vanusega ning seetõttu ei leia soovitusi stiilis “Ostke tingimata see 3000 krooni maksev päevakreem!”. Positiivne ja huvitav on ka idee õpetada lugejat lihtsalt ja odavalt moekaid riietusesemeid ja aksessuaare valmistama. Esimeses numbris jätab küll pisut soovida piltide kvaliteet ja õpetuste selgus, kuid küll seegi aja jooksul paraneb.

Lugejaküsitlus ajakirja lõpus näitab toimetuse soovi uus ajakiri huvitavamaks, sisukamaks ja lugeja soovidele vastavamaks muuta. Loodame, et toimetusel jätkub viitsimist ja tahtmist ajakirja edasi teha ning paremaks muuta. Ja küllap ükskord ka sünnitusvaludest ja kasvuraskustest üle saadakse. Muide, “Wow!” teine number peaks kioskitesse ilmuma juba augusti lõpus, see tähendab — peagi!