• Millised on Teie suhted pressiga?

    Seksuaalsed. Igalpool on meedia erinev, kuid üldjuhul on suhted ok.

  • Kommertsmuusika ja Teie?

    Ma ei mängi kommertsmuusikat, ma mängin seda, mis mulle meeldib.

  • Miks Te ei kasuta soojendusbändi?

    Ei ole lihtne leida bändi kellega kokku sobid. See on nii minu kui ka publiku jaoks lihtsam.

  • Kuidas Teile meeldib Eesti?

    Väga ilus. Mulle meeldivad Vanalinn, majad ja inimesed on väga sõbralikud.

  • Kas kunagi pöördute heavy metali juurde?

    Ei mingi juhul. See on minevik ja miks ma peaks selle juurde tagasi pöörduma. Ma tegin seda 80-ndatel, sest kõik mängisid seda ja ma arvasin et see on õige.

  • Miks Te bluesi mängite?

    Ma mängisin seda juba 14-aastaselt.

  • Ühe minu tuttava ema(toim. ajakirjaniku tuttav) väidab, et Teie olete tema isa. Mis Te sellest arvate?

    Bullshit

  • Kas Te tahaksite temaga kokku saada?

    Ei

  • Mis on Teie lemmikballaad Teie enda loomingust?

    Still got the blues

  • Mida arvate Tshetsheenias toimuvast?

    Raske öelda, sest erinevate maade meedia kajastab seda erinevalt. Mina olen pärit Iirimaalt ja USA meedia kajastab seal toimuvat hoopis erinevalt, kui seda teeb Suurbritannia press. Kuid kaitsetute inimeste tapmine on minu arvates vale. Ma ei tea täpselt seda olukorda, mis seal valitseb, kuid olen üht-teist televisiooni vahendusel näinud.


    Kontserdi pressiesindaja Evelin Samuel ei soostunud andma infot müüdud piletite kohta. Samuel tõdes, et müük on läinud ootuspäraselt ja üks eduka müügi põhjuseid on see, et Gary Moore'i kontsert on üks esimesi korraldavate kontserdite reas.

    Belfastist pärit Gary Moore saavutas tuntuse hard rock grupi Thin Lizzy kitarristina. Pärast Boysi nimelise grupiga ühinemist moodustas Moore uue grupi Skid Row, kuhu kuulusid ka bassimängija Brendan Shields, trummar Noel Bridgeman ja laulja Phil Lynott, kes lahkus, et moodustada Thin Lizzy.

    Moore jäi gruppi edasi ja sõlmis Fleetwood Maci kitarristi Peter Greeni toetusel plaadilepingu. Skid Row plaadistas kolm albumit, enne kui Moore sealt lahkus, et alustada soolokarjääri. 1973. aastal tuli välja esimene album “Grinding Stone”.

    Seejärel kutsus Lynott Moore´i Thin Lizzysse kitarrist Eric Belli asemele ja Moore mängis seal lühikest aega. 1977. Aastal ühines ta taas Thin Lizzyga, astudes üles nende 1979. aasta albumil “Black Rose”. 1979. aasta Ameerika turnee ajal lahkus Moore jälle Thin Lizzyst ning pani kokku edutuks osutunud G-Force´i. Sama aasta mais tõusis ta singel “Parisienne Walkways” sooloplaadilt “Back on the Streets” Suurbritannias edetabelisse. 1980tel tegi Moore terve rea mõõdukalt tagasihoidliku eduga albumeid. 1985. aastal tuli välja Suurbritannia edetabelitesse jõudnud “Empty Rooms” ja koostöös Lynottiga “Out in the Fields”.

    1989. aasta “After the War” oli keldi mõjudega, läbimurdealbumiks aga sai järgmisel aastal välja tulnud “Still Got the Blues”, milles Moore kombineeris klassikalise bluusi rokiga ning tõi välja nii vokaalselt kui instrumentaalselt laitmatu töö. Kriitikutelt tunnustust pälvinud albumit saatis ka suur kommertsedu.

    Moore´i järgmine töö pärast üllatuslikku edu oli “After Hours”, millel tegid kaasa B.B. King ja Albert Collins, ja mis kindlustas Moore'i mainet bluusrokkarina.

    1994. aastal salvestas Moore “BBM” koos endiste Creami liikmete Jack Bruce´i ja Ginger Bakeriga. 1995. Aastal lasi ta välja oma iidoli Peter Greeni mälestusalbumi, mis koosnes täielikult Greeni originaalloomingust, mille ta kandis ette talle Greeni poolt kunagi antud kitarril. 1999. aastal tuli välja “Different Beat”.