Etenduse koreograaf-lavastaja on Tiit Härm, kes on loonud balletist oma versiooni koos uue koreograafilise partituuriga — 1869. aastal esietendunud Marius Petipa libretole ja koreograafiale üles ehitatud etenduse ainetel, teatas Rahvusooper “Estonia” nõunik.

Rahvusooperi balleti kunstiline juht Tiit Härm pakub „Don Quijote´i“ näol balletisõpradele vaadata nautimisväärse meistriteose, mis hoiab alal klassikalisi balletitraditsioone ja ajatuid iluideaale.

„Loodan, et see etendus pöörab meie pilgud päikselise ja rõõmsa eluhoiaku poole, äratab tantsurõõmu ja tuletab meile meelde — me kõik sünnime siia maailma, et armastada ja olla armastatud,“ ütleb koreograaf-lavastaja Tiit Härm.

See lavastus on Rahvusooperile eriline veel sellegi poolest, et lavakujundus ja kostüümid jäid viimaseks tööks eesti teatrikunsti suurmehele Eldor Renterile (1925-2007). Tema töö on lõpule viinud kolleegid Kustav-Agu Püüman ja Krista Saar. Valguskunstnik on Klaus Gärditz Saksamaalt. Eldor Renter kavandas suurejoonelised lavakaunistused, kasutades motiive hispaania kunstiklassiku Francisco Goya maalidelt.

Eldor Renter on kirjutanud oma märkmetes: “Don Quijote — paradoksaalsena argipäeva tõsielust ärapöördunu — on ometi inimkonna paremate püüete kehastus, ülima aumõiste ja õiglusideaali kandja. Soovunelm parema tuleviku järele ei kustu inimkonna hinges. Sümboolne võitlus tuuleveskitega on võitlus argielu keskpärasusega, kui ei taheta uppuda selle kõikeneelavasse sohu.“

Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, teine dirigent on Mihhail Gerts.

Nimiosas tantsivad Viktor Fedortšenko ja Sergei Fedossejev, teener Sancho Panzana astuvad üles Juri Jekimov ja Vladimir Klepinin. Dulcinea rolli on ette valmistanud Galina Lauš, Kaja Kreitzberg, Sanna Kondas ja Marina Chirkova. Quiteria osa tantsivad Luana Georg, Marika Muiste, Anastassia Savela, Galina Lauš, ja Marina Chirkova; Basilio rolli Vladimir Arhangelski, Anatoli Arhangelski, Aleksandr Prigorovski ja Maksim Tšukarjov. Mercedese osa tantsivad Galina Lauš ja Urve-Ly Voogand, Espada osa Anatoli Arhangelski ja Andrei Mihnevitsh.

Maailma balletiklassikasse kuuluv tantsulavastus on valminud Miguel de Cervantes Saavedra kuulsa romaani “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” ainetel. 1869. aasta 26. oktoobril esietendus Moskva Suures Teatris Marius Petipa ballett Ludwig Minkuse muusikale, millest on saanud kuulsaim ning enimtantsitud versioon “Don Quijote” ainetel. Hiljem täiendas koreograafiat Aleksander Gorski, oma versiooni balletist on pakkunud paljud koreograafid, nende seas ka balletitäht Rudolf Nurejev.

Virtuoosne tants ja kaunis muusika toovad vaatajateni hispaaniapäraselt temperamentse elurõõmu, don Quijote´i ja tema lihtsameelse teenri võitluse õigluse jaluleseadmise nimel ning seiklused unistuste ja armastuse otsinguil. Sündmusterohke tegevustikuga põimub külanoorte Basilio ja Quiteria lüüriline armastuslugu.

4. oktoobril esietenduv ballett on neljas balletilavastus “Don Quijote” seiklustest “Estonia” teatrimajas. Eelnevad lavastused on rambivalgusesse jõudnud aastatel 1958 (lavastajaks Viktor Päri), 1968 (Enn Suve), 1986 (Juri Petuhhov, taaslavastus 1994).