Eurolaulik Måns Zelmerlöv annab aru: miks on Rootsi popmuusikas nii edukas?

Rootsi edu popmuusikamaailmas on võrreldamatu teiste Eurovisioonil osalevate Skandinaavia riikidega. Nende edutee sai alguse aastal 1974, kui Abba pani võistluse kinni looga "Waterloo" ning tõusulainet on üleval hoidnud Herreys (1984), Carola (1991), Charlotte Nilsson (1999), Loreen (2012) ja tänavune võitlja Måns Zelmerlöv. Eurovisiooni sangar mõtiskles Soome väljaandega Iltaleht Rootsi popmuusika edukuse tagamaade üle.

Rootsi edu muusikamaailmas ei piirdu ainult Eurovisiooniga: Abba oli 70-ndatel kõige suurem nimi popmuusikas, Roxette on domineerinud erinevaid edetabeleid 90-ndate algusest saati ja seda ka USAs. Ka EDMi supergrupp Swedish House Mafia ja produtsent Avicii on enda muusikaga maailma vallutamas. Ükski Soome artist pole jõudnud enda singlitega isegi suurte edetabelite esimese kahekümne sekka.

Måns asju tumedates toonides ei näe ja ütleb, et Soomel on ette näidata metalmuusika gigant Nightwish. "Võib-olla on meie edukuse üheks põhjuseks muusikamaailmas see, et ajalugu on alati Abbas kinni olnud. Lisaks keskendutakse meie koolides palju muusikale ning ka meie keel on üpris harmooniline, kas pole?"