Kultuurikatla eksperimentaalne miljöö toob kokku eri stiilid ning julged isiksused. Marten Altrov, kes ka Kultuurikatlas esineb, kinnitas, et seal toimuv kontsert on väga kontrastne ja annab kuulajale mitmekesise helipildi.

„Sellele kontserdile tasub tulla sellepärast, et seal on üle kümne esineja, ampluaa on väga lai ja seda on põnev kuulata. Tekib tohutult kontraste, see annab erinevatest interpreetidest ülevaate ja seepärast sobib inimesele, kes küll armastab muusikat, aga pole muusikamaailmaga ehk mitte väga sina peal,” tõdes väga mitmekülgne muusik Altrov.

Ta on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia, praegu täiendab ennast Sibeliuse akadeemias. Lisaks klassikalisele muusikale musitseerib ta maailmamuusika-džässansamblis Abraham’s Café.

Muusika- ja teatriakadeemias õppimisega samal ajal õppis ta ka kokaks. Altrovi kinnitusel on kokkamine ja musitseerimine suurepärane sümbioos, need täiendavad teineteist. „Nii söögitegemisel kui ka džässi mängimisel on ruumi improvisatsioonile. Klassikalise muusika mängimisel on teatav sarnasus teada-tuntud retseptide järgi toidu valmistamisega – ka teos on täpselt noodis kirjas, nagu toit retseptis. Paljudele tuttav, teatakse, mida oodata. See on nagu siis, kui olete tellinud šokolaadi-fondant'i, siis seda te ka ootate,” lisab muusik.

Altrovi sõnul tekitab klassikaline muusika vahel pingeid, kontsertide melus on üksjagu stressi õhus. „Otsisin lisaks muid väljundeid, mitmekesisus tuleb kasuks. Nii tekkiski minu jaoks sümbioos klassikalise ja džässmuusika vahel. Džäss annab rohkem vabadust,” mõtiskleb Altrov.
Nii nagu ruum, kus kontsert toimub, mõjutab repertuaarivalikut ja kuulajat – nii on pianisti, endise muusika- ja teatriakadeemia rektori Peep Lassmanni sõnul mõjutanud oluliselt maailma muusikat linnulaul. Lassmann on pikki aastaid tegelenud lisaks oma muusikukarjäärile aktiivselt linnuvaatlusega ning tema varajased ärkamised on saanud tasutud – mitmelgi korral on ta näinud meie kandis haruldasi linde. Nii-öelda eksikülalisi satub Lassmanni kinnitusel meie kanti tihti.

Inimesi, kes muusikat küll armastavad, aga kontserdisaali satuvad ka kui eksikülalised, julgustab Lassmann seekord kindlasti tulema. „Tulge julgelt, muusika on üldinimlik,” tõdes Lassmann.
Festivali kunstilise juhi Mihkel Polli sõnul on iga kontserdi kava ja esinejad inspireeritud kontserdipaigast. Festivalil kõlab muusika varasest barokist romantismi, nüüdismuusika ning džässini. Olulisel kohal on ka Eesti klassika kuldvarasse kuuluvad teosed ning eesti heliloojate uudislooming.

Kontserdid

Neljal õhtul on festivali kontsertidel publiku ees valik erinevate põlvkondade ja erialade esindajaid. Festivali ühe kunstilise juhi Henry-David Varema sõnul lähtuti interpreetide valikul sellest, et saaks kuulajatele oluliste erialade hetke parimaid tutvustada.

10. veebruaril kell 17.00 Tallinna filharmoonia Mustpeade majas „Poeetilised kammermeeleolud”

11. veebruaril kell 19.00 Kultuurikatlas „Kaasaja värvid”

12. veebruaril kell 19.00 Niguliste kirikus „Sädelev barokk ja põhja vaim”

14. veebruaril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis „Torm ja tung”

Eesti interpreetide liit tähistab selle festivaliga oma 20. tegevusaastat.

Jaga
Kommentaarid