Abrahami ning Tommyboy kontserdiga suhteliselt rahumeelselt alanud pidu võttis sootuks uued mõõtmed, kui lavale astus nahkmantlis Marco Tasane, kelle tagumikuvälgatused rohelistes stringides ja laululaadne etteaste ajas juba mõnda aega humalajooki pruukinud mehepojad endast välja, et turvameestel ärevad hetked tekitas - lavale lendas nii jooke kui topse ning viimase loo "Poliitika" ajaks skandeeris rahvas esinejast üle nõudlikult "Winny Puhh, Winny Puhh" ning karjus vaid "booo" oodates ilmselgelt peaesinejat ja midagi veel pöörasemat kui seda Marco oma kahe välimust ja tegelikku olemust varjavat taustatantsijaga pakkuda suutis.

Kui kell kukkus 1, saabus kauaoodatud Winny Puhhi kontserdi algus ja sünnipäevakülalised saabusid lavale juba ennestunustavate mehepoegade jorin-mõirete saatel pärast mõnda aega põnevuse kasvatamiseks valitsenud pilkast pimedust. Keha katmas vaid üksikud sokid-vuplid, teenisid hullude kostüümide poolest tuntud värviliseks võõbatud poolpaljad mehed ära tunnustavad publikukarjed.

Tavapärasest Rock Cafe külastajaskonnast eristas seekordseid ärevaid külalisi nii manustatud joogi hulgast tekkinud bravuurikus kui käitumismaneerid, mis juba esimestel puhhiminutitel niigi tuubil täis lava ees korralikumat laadi rüseluse, sõnelused ja massitõuklemise tekitas, nii et allakirjutanugi käte värinal taharidadesse oli sunnitud suunduma füüsilise ja vaimse tervise huvides. Muide, sama tegid nii mõnedki kivikohviku tavakülastajad, kes pöörastest "teistmoodi" meestest lava ees ka pehmelt öeldes veidi šokeeritud olevat paistsid ja pigem vaatama, kui kaasa rüselema tulid.

Kuidas see kõik fotodel välja nägi? Vaata. Selge on  igatahes see, et publikumenu jahtumist Winny Puhh pelgama ei pea ning vähe on neid Eesti bände, kes Rock Cafesse nii täis maja kokku suudavad tuua. Kui peaks aga ette kujutama, milline saab sellise möllu järel veel olema bändi 20. juubelipidu, siis jääb ilmselt fantaasiast puudu....