Kõige lihtsamaks viisiks asju tavainimesele selgitada on vast sõna „rockfestival“ lahkmine. Kui Roskildes (ka Rabarockil jms. üritustel) on põhirõhk sõnal „festival“, siis Wackenil on rõhk sõnal „rock“. Üle 20-aastase ajaloo jooksul on aetud kindlat rida ning pole lastud end heidutada sellest, et mõnel aastal üks või teine sel hetkel populaarne esineja võib-olla rohkem publikut kokku tooks. Sellise suhtumisega on loodud publikule kindlustunne ja olukord, kus esimesed müügiletulevad 10-20 000 piletit haaratakse lennult aasta varem, ilma, et kellegi veel esinejatest aimugi oleks.

Sarnaselt viimasele kümnendile on ka 2010a Wackeni esinejate nimekiri rocki ja metalmuusika fännidele tõeline maiuspala. Maitsed on erinevad ning seetõttu on suhteliselt vastutustundetu kedagi rohkem esile tuua. Kindel on ainult et valik on lai.

Vaata fotogaleriid eelmise aasta festivalist:


Eestlastele vast kõige hingelähedasem osaleja selle aasta raskemuusika olümpiamängudel on kodumaine Metsatöll.


Selle aasta peaesineja on vaieldamatu legend Iron Maiden. Märkimist väärivad ka omal ajal mitte just vähem masse hullutanud Mötley Crüe, W.A.S.P ja Alice Cooper. Vanemat kaardiväge esindab ka hiljuti Eestit väisanud U.D.O, samuti Voivod, Stratovarius jt.

„Raskeima otsa“ kõrge taseme eest kannab hoolt maailmanimi Slayer, keda assisteerivad Cannibal Corpse, Arch Enemy, Candlemass, Gojira, Immortal, Tiamat jt.

Hetkeks kinnitatud esinejate nimekirja leiav siit! NB! See täieneb jooksvalt.

Vaata fotogaleriid festivalimelust!


Kuidas sai Wackenist rokiküla?

Aastal 1990 võtsid ettevõtlikud mehed Wackeni külast, Põhja-Saksamaal ette korraldada küla taga põllul kahepäevane rock-festival. Nõusse saadi kuus bändi ja pileti hinnaks oli 12 DM (96.- eek-i) Kokku tuli ca 800 huvilist ja sellega oli algus tehtud. Ilmselt ei kujutanud ei bändid ega korraldajad tol hetkel ette, millisele fenomenile tegelikult alus pandi.Ehkki järgmisel aastal oli külastajaid mõnevõrra rohkem olid bändid mõlemil aastal suhteliselt tundmatud ja miski ei ennustanud üritusele väga suurt menu. Läbimurre saabus kolmandal aastal, kui peaesinejaks saadi Saxon ja kahel laval, kolmel päeval astus kokku üles juba 20 bändi. Sellest sai alguse tõus, mis jätkus aastani 2007, kui korraldajate poolt publiku hulgale piir ette pandi – 70 000 piletit ja ei ühtegi rohkem. See omakorda tingis olukorra, et piletid hakkasid eelmüügist üha varem lõppema. Eelmisel aastal, kui festival tähistas 20-aasta juubelit, lõppesid pääsmed juba 7 kuud enne ürituse algust!

Millega üllatab 2010 Wackenil?

Mida siis kujutab Wacken endast aastal 2010. Paari lausega on raske ammendavat ülevaadet anda. Põhjused, miks just see üritus meeldib, on inimeste puhul kindlasti erinevad, kuid mõningaid neist on põhjust siiski eriti rõhutada.

Suur  - aga turvaline

Erinevalt Eesti inimestele 50 aasta jooksul propagandamasina poolt loodud kuvandile rokkaritest kui eriti agressivsetest ja verejanulistest tegelastest, on tegelik pilt risti vastupidine. Kümnetel festivalidel käinuna võin täie kindlusega öelda, et tõenäosus Eestis küla jaanpäeval peksa saada on 100 korda suurem, kui 50 000 külastajaga rockfestivalil. Seal valitseb ikka tõeline „oma pere“ tunne, kui sa oled Wackenil, siis sa oled pere liige ja kõik suhtvad sinusse kui parimasse sõpra. Erinevalt Prantsusmaa(Hellfest) ja Belgia (Graspop) samalaadsetest festaritest pole ka kanep jms. uimastavad ained Saksamaal eriti hinnatud ja umbjoobes või sihitu silmavaatega inimesi kohtab üliharva.

Wackeni küla tiksub ka ise festivali rütmis

See on täiesti imekspandav, kuidas küla 2000 püsiasukat festivali naudib ja sellest ühtlasi oma kasu lõikab. Pea kõik küla peatänava äärsed majad on hoovi üles pannud mingid müügipunktid, kust võimalik hankida hommikusööki, purgiõlut vms. Kuumade ilmade puhul seisavad 8-9 aastased poiikesed, Wackeni-särgid põlvini, kastmisvoolikud käes külatänava ääres, et 1 euro eest soovijaid jaheda veega üle valada. Tänavanurkadel on teisaldatavad WC-d, et ihuhädasid kergendada, iga vähe aja tagant on aedade küljes prügikotid, et poleks vajadust oma prahti tänavale visata. Küla mõlemad poed (mis teevad 3 päevaga ilmselt oma aastakäibe) avatakse juba 2-3 tundi enne tavapärast aega – ikka selleks, et keegi ei peaks asjatult ootama.Kaubaautod voorivad lakkamatult – millestki ei tohi puudu tulla!

Meenub aastatetagune juhus, kus hommikul külapeal jalutamas käies sattusin piirkonda, kuhu festivalikülalistel üldjuhul erit asja ei peaks olema. Ühes väga kenasti hooldatud aias kõpitses aastates vanainimene oma lillepeenart ja samme kuuldes ajas selja sirgu. „Gutten morgen!“ valgus, arvata ligi 70-aastase tädikese näole lai naeratus, nagu tervitaks vana head sõpra. See oli niivõrd ootamatu, et külmavärinad tulid peale. Kujutasin vaimusilmas elavalt ette kuidas analoogse ürituse puhul Eestis vanemad oma lapsed igaks juhuks maale vanaema juurde saadaks, aknad luukidega kataks ja ise komandeeringusse sõites, iga päev jumalat paluks, et nende kodust peale „satanistide invasiooni“ ikka midagi alles ka jääks...

Festivalikorraldus on eeskujulik

Raske on mõne sõnaga kokku võtta inimeste poolt 20 aasta jooksul tehtud tööd. Hektarite suurune telklaager koos sanitaarsõlmedega, viimase peal heli-, video- ja valgustehnika kõigil lavadel, erinevad meelelahutusvõimalused, Metal-Markt (kust võimalik osta enam-vähem kõike mida hing ihaldab), jalgpalliturniir, välibassein, lugematu arv söögi- ja joogipunkte, inimeste ülim sõbralikus - see kõik on WACKEN. Seda pole võimalik sõnadega kirjeldada, seda peab ise nägema!

Metal Travel Agency on organiseerinud soovijatele reise Wackenile alates aastast 2003., sel aastal siis minek kaheksandat korda. Inimesi, kes kõik need reisid kaas teinud, on päris mitmeid.Eestlaste jaoks on selle-aastane festival kahtlemata eriline, sest esimest korda astub 7.augustil lavale meie oma Metsatöll. Sündmus on kindlasti haruldasem, kui eestlase olümpiavõit - tasub kohal olla!