Ning nagu põhjanaabrite juures ikka, on sealsed hinnad skandinaaviapäraselt krõbedad ning enamgi veel. Lisaks sellele, et kolmepäevase festivalipileti eest tuleb välja käia 150 eurot, maksavad kohapeal joogid pisut palju isegi kohalike meelest.

Kuna korraldajate üheks eesmärgiks on korraldada üritus võimalikult vähese reostusega, on seal õnneks siiski välja mõeldud süsteem, kus jookide hinna sisse on arvestatud taara pant ehk pudelite ja purkide tagastamise eest saab ühe euro tagasi. Tuleb kasuks, kui arvestada, et ühe 0,33-liitrise siidri hind on koos pandiga 7,5 eurot. Veel eelmisel aastal kehtis festivalil alkosponsorite kapriiside tõttu lisaks kirvestele hindadele ka liikumiskeeld ehk ostes ühe lavaala juurest joogi, ei tohtinud sellega liikuda teise lavaala juurde. Paljusid ärritanud keeld mitte ainult ei ahistanud publikut, vaid sundis neid ka rohkem (või just liiga vähe ja mitte siis, kui tahaks) jooma ja vastavalt ka raha kulutama. Tänavu keeldu enam ei ole ning korraldajad lubavad siiski selgelt eristatavaid tühje veepudeleid samuti sisse vedada, et inimesed saaksid neid kohapeal täita.

Festivaliala vahetus ümbruses toimub hindade tõttu pidevalt korralik "soojendamine": enne festivalialale sissepääsu on äärekivid palistatud kampadega, kes enne sisenemist omi jooke joovad. Esimesed noortekambad joovad juba metroojaama Sörnäinen juures. On kuulda olnud, et mõnikord peidetakse oma jook kuskile festivalialalt väljapoole, et ka vahepeal saaks raha säästa ning käia oma napsu kulistamas. Paljud aga smugeldavad nahaalselt oma joogid lihtsalt festivalile sisse. Üks neiu näitas, kuidas tema oma väikese viskipudeli sisse viib - selja taha püksivärvli vahele ja pusa peale! Kuna kedagi eriti läbi ei otsitud, oli päris lihtne ning ahvatlev oma alkoholiga peole minna. Väravate taga teevad usinat tööd ka mitmed pudelikorjajad, kellest mõned on lausa peredega piduliste tühjaks tehtud taarat koguma läinud.

Helesiniste ja roosade juustega tüdrukute kamp, kes hoolimata ilmselgest alaealisusest festivalialast pisut väljaspool õlut "lahendas", ütles, et nad peale oma jookide on neil veel üks säästunipp - nad ronivad festivalile üle aia. "Teeme seda juba mitmendat aastat," kiitsid noored takka. Pidavat hästi lihtne olema.